Kui palju maksab korteriühistu torustiku sanatsioon?
Korteriühistu torustiku sanatsiooni hind jääb enamasti sadadesse tuhandetesse eurodesse ja suuremate majade puhul võib ulatuda miljoni euro kanti. Remondituru kaudu tehtud tööde põhjal on korteriühistu torustiku sanatsiooni hind olnud keskmiselt umbes 542 600 €. Hind sõltub peamiselt korterite arvust, püstikute arvust, tööde ulatusest, ligipääsust torušahidele ja sellest, kui palju tuleb pärast avamist taastada seinu, plaate või muud siseviimistlust.
Kui küsid, palju maksab korteriühistu torustiku sanatsioon, siis üks universaalne ruutmeetrihind ei anna head vastust. Väikese korteriühistu veetorusüsteemi uuendamine võib olla suurusjärgus 178 600 €, samas kui kahe hoone torustiku täielik sanatsioon võib maksta umbes 1 031 200 €. Need numbrid näitavad hästi, miks korteriühistu töö puhul on vaja objekti üle vaadata ja küsida kirjalik torustiku sanatsiooni hinnapakkumine.
Nõuanded selles artiklis põhinevad klientide, tegijate, Remondituru kaudu tehtud tööde ja interneti arutelude kogemustel. Üks asi, mille paljud alguses alahindavad, on tööde tegelik ulatus. Kui hinnas on ainult torude vahetus, aga mitte šahtide avamine, vana torustiku äravedu, survekatse, dokumentatsioon ja taastamistööd, võib odavam pakkumine lõpuks kallimaks minna.
Väiksem püstikute või tarbeveetorustiku uuendus võib jääda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Suurema maja või mitme hoone täielik torustiku renoveerimine kortermajas võib ulatuda miljoni euroni, eriti kui lisanduvad kanalisatsioon, keldrimagistraalid, veearvestid, sulgeventiilid, isolatsioon ja korterisiseste avade taastamine.
Üldise hinnatausta annab ka kortermajade tervikrenoveerimise tase. Kortermaja tervikrenoveerimine võib liikuda umbes 706 €/m² suurusjärgus ning ühe 12 korteriga maja tervikrekonstrueerimise eelarve võib olla umbes 635 000 € ilma käibemaksuta. See ei ole torustiku eraldi hind, aga aitab mõista, miks kortermaja tehnosüsteemide uuendamine on suur investeering.
Üksiku torumehe tunnihind ei näita sellise töö tegelikku maksumust. Avalikes hinnakirjades algavad santehniku ja avariiremondi tunnihinnad umbes 45 €/h. Kanalisatsiooni videouuringu või trassipesu hinnad jäävad sageli umbes 55–75 €/h juurde. Korteriühistu puhul on aga olulisem fikseeritud töömaht, selge tehniline lahendus ja vastutus, mitte ainult töötunni hind.
Täielikku sanatsiooni ei ole mõistlik teha iga väikese rikke pärast. Kui probleem on ühes segistis, ühes WC loputuskastis või ühes korteris oleva lühikese torulõigu lekkes, saab sageli hakkama väiksema torutööga. Kui aga lekked korduvad, surve langeb, vesi on roostene või kanalisatsioon ummistub eri korterites, on mõistlik vaadata kogu püstikut või magistraali, mitte parandada sama kohta üha uuesti.
Kui korteriühistus on plaanis suurem remont, tasub torustik panna samasse arutelusse teiste töödega. Korteriühistu remonditööd on sageli omavahel seotud, sest torustiku vahetamine pärast värskelt tehtud vannitube või trepikodasid tähendab uut lammutust ja lisakulu.
Mõtled torustiku sanatsiooni peale? Jäta päring Remondituru kaudu ja saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna tegijatelt. Nii saad kiiresti aru, millises hinnaklassis sinu maja töö liigub ja millised ettevõtted suudavad töö võtta tervikliku vastutusega.
Päringu tegemine on tasuta ega kohusta tellima!
Millal on vana torustik kortermajas vaja välja vahetada?
Vana torustik kortermajas vajab väljavahetamist siis, kui probleemid korduvad ja enam ei ole tegemist ühe juhusliku rikkega. Kõige selgemad märgid on korduvad lekked, pruunikas või roostene vesi, madal või kõikuv veesurve, korduvad kanalisatsiooniummistused ja ebameeldiv lõhn trepikojas või vannitoas.
Kui torustik on tsingitud terasest ja vanem kui 30–40 aastat, tasub selle seisukorda kindlasti kontrollida. Sellised torud korrodeeruvad seestpoolt, toru siseläbimõõt väheneb sette tõttu ja liitekohad muutuvad ajaga nõrgaks. Sageli paistab probleem alles siis, kui rõhk langeb või mõni ühendus hakkab lekkima.
| Märk | Mida see võib tähendada | Mida teha |
|---|---|---|
| Pruunikas või roostene vesi | Teras- või tsingitud torustik on seest korrodeerunud | Kontrollida torustikku ja vajadusel teha veeanalüüs |
| Madal või kõikuv veesurve | Toru on setet täis, läbimõõt on vähenenud või ventiilid ei tööta korralikult | Võrrelda survet eri korterites ja hinnata püstiku seisukorda |
| Korduvad lekked samas püstikus | Punktremont ei lahenda enam põhjusprobleemi | Võtta pakkumine püstiku või magistraali vahetuseks |
| Korduvad kanalisatsiooniummistused | Malmkanalisatsioon võib olla seest krobeliseks muutunud ja setet täis | Tellida vajadusel kanalisatsiooni kaamerauuring |
| Sulgekraanid ei sulgu lõpuni | Avarii korral ei saa vett kiiresti kinni panna | Vahetada sulgekraanid enne suuremat riket |
Enne 1990. aastat ehitatud kortermajades on püstikud sageli jõudnud oma eluea lõppu, kui neid ei ole varem vahetatud. Eriti tähelepanelik tasub olla majades, kus osa torustikust on uuendatud korterite kaupa, aga ühised püstikud ja keldrimagistraalid on jäänud vanaks. Sellisel juhul võib uus korterisisene toru lõppeda vana ja hapra ühendusega, mis jääb ikkagi riskikohaks.
Kanalisatsiooni puhul viitavad probleemile korduvad ummistused, püstiku ümbruse niiskusjäljed ja lõhn, mis tuleb tagasi ka pärast puhastust. Vanades malmtorudes koguneb rasv ja sete toru siseseinale ning toru võib ajaga praguneda. Kui ummistuse eemaldamine muutub igakuiseks kuluks, tasub hinnata kogu püstikut, mitte ainult viimast ummistust.
Kõige parem aeg torustiku ülevaatamiseks on enne vannitoa, köögi või trepikoja remonti. Kui vannituba tehakse valmis ja mõne aasta pärast selgub, et püstik tuleb avada, tuleb lõhkuda juba tehtud viimistlust. Seetõttu on remondi ajastus oluline. Kui maja plaanib püstikute ja torustiku uuendamist, tasub korteriomanikul samal ajal läbi mõelda ka enda vannitoa või köögi torud.
Täielik torustiku sanatsioon ei ole vajalik, kui probleem on selgelt piiratud ühe seadme, segisti, sifooni või lühikese nähtava torulõiguga. Kui aga sama püstiku korterites korduvad lekked, vesi muutub värvuselt või kanalisatsioon ummistub eri korrustel, on see juba kogu maja probleem.
Küsi pakkumisi oma projektile
Saad keskmiselt 3–4 pakkumist.
Päringu esitamine on tasuta ega kohusta tellima.
Kuidas käib torustiku renoveerimine kortermajas?
Torustiku renoveerimine kortermajas algab ülevaatusest, mitte torude lõikamisest. Enne tööde algust peab olema selge, millised püstikud, magistraalid ja korterid tööga seotud on, kus saab vett sulgeda, millistesse šahtidesse pääseb ligi ja kui palju tuleb enne paigaldust avada seinu või kaste.
Hea töökorraldus on siin sama oluline kui torumehe oskus. Kui püstikute ja torustiku uuendamine puudutab korraga mitut korterit, võib üks lukus korteriuks või ette valmistamata vannituba terve tööpäeva graafiku segi lüüa.
Tüüpiline tööde järjekord näeb välja nii.
- Ülevaatus ja diagnostika. Vaadatakse üle torustiku materjal, vanus, nähtavad lekked, ligipääsud, sulgekraanid ja varasemad probleemid. Vajadusel mõõdetakse survet või uuritakse kanalisatsiooni kaameraga.
- Lahenduse koostamine. Otsustatakse, kas vahetada ainult probleemne lõik, kogu püstik, keldrimagistraal või mitu süsteemi korraga. Siin pannakse paika ka materjalid ja tööde järjekord.
- Kirjalik hinnapakkumine. Pakkumises peaks olema eraldi näha töömaht, materjalid, ajakava, garantii ja see, mis juhtub lisatööde korral.
- Elanike teavitamine. Korteriomanikele antakse teada, millal peab korterisse sisse pääsema, millal suletakse vesi ja millal ei tohi kasutada kanalisatsiooni.
- Šahtide ja ligipääsude avamine. Vajadusel eemaldatakse kipskast, plaat, mööbel või sanitaartehnika. Kui ligipääs asub vannitoas, võib enne torutööd olla vaja osalist vannitoa lammutamist.
- Vana torustiku demontaaž. Malm-, teras- ja tsingitud torud lõigatakse osadeks ning viiakse ära. Oluline on kaitsta kõrvalolevaid pindu ja vältida lisakahjustusi.
- Uue torustiku paigaldus. Paigaldatakse torud, liitmikud, kinnitused, ventiilid ja isolatsioon. Kanalisatsiooni puhul jälgitakse kaldeid, puhastusluuke, kinnitusi ja müra vähendamist.
- Survekatse ja loputus. Veetorustik testitakse surve all ning süsteem loputatakse. Konstruktsioone ei tohiks sulgeda enne, kui lekkekontroll on tehtud.
- Üleandmine. Korteriühistu peaks saama skeemid, survekatse protokolli, garantii ja vajadusel hooldussoovitused.
Kortermaja püstikuid tehakse sageli vertikaalide kaupa. See tähendab, et korraga võetakse ette üks püstik või üks trepikoja osa, mitte kogu maja korraga. Kogemuslugudes on toodud tempoks ka umbes üks püstik päevas, kuid see eeldab, et kõikidesse korteritesse pääseb sisse ja ligipääsud on ette valmistatud.
Kanalisatsiooni tööde ajal peab arvestama kasutuspiiranguga. Kui vahetatakse kanalisatsioonipüstikut, ei tohi selle püstiku korterites töö ajal kasutada WC-d, dušši ega kraanikaussi. Sageli planeeritakse selline katkestus tööpäevaseks ajaks, näiteks 9.00–17.00.
Pärast torutööd tuleb mõelda ka viimistlusele. Kui torud jäävad nähtavale või šaht vajab uuesti sulgemist, on mõistlik kohe kokku leppida, kas töö sisaldab ka torude katmist, luukide paigaldust ja pindade taastamist. Vastasel juhul võib ühistu saada küll uued torud, aga korteriomanikele jäävad lahtised seinad.
Kui korteriühistus on mitu püstikut ja ligipääsud on erinevad, tasub küsida pakkumine koos tööde graafikuga. Nii näevad korteriomanikud ette, millal nende korterisse tullakse ja kui kaua katkestus kestab.
Saad oma tööle reaalse hinnapildi
Mis mõjutab torustiku sanatsiooni hinnapakkumist?
Torustiku sanatsiooni hinnapakkumine peab näitama täpselt, mida tehakse ja mida ei tehta. Kui pakkumises on kirjas ainult “torude vahetus”, ei saa ühistu aru, kas hind sisaldab ka avamist, taastamist, dokumentatsiooni, vana torustiku äravedu ja elanike koordineerimist.
Kõige suurem hinnavahe tekib töö ulatusest. Külm vesi, soe vesi ja tsirkulatsioon võivad olla üks tööpakett, aga sellele võivad lisanduda kanalisatsioonipüstikud, keldrimagistraalid, mõõtesõlmed, veearvestid, filtrid, rõhuregulaatorid ja tagasilöögiklapid. Mida rohkem süsteeme korraga avatakse, seda suurem on töö, kuid sageli on see elanikele vähem häiriv kui sama šahti mitu korda lahti võtmine.
| Pakkumise osa | Miks see hinda mõjutab | Mida ühistu peaks küsima |
|---|---|---|
| Töö ulatus | Külm vesi, soe vesi, tsirkulatsioon, kanalisatsioon ja keldrimagistraalid võivad olla eraldi töömahud | Kas pakkumine hõlmab kogu süsteemi või ainult osa püstikutest? |
| Ligipääs torudele | Peidetud torud, plaaditud šahtid ja kipskastid tähendavad avamist ja taastamist | Kas šahtide avamine ja taastamine on hinnas? |
| Armatuur ja lisaseadmed | Veearvestid, sulgeventiilid, filtrid, rõhuregulaatorid ja tagasilöögiklapid suurendavad materjalikulu | Millised seadmed ja sõlmed vahetatakse koos torudega? |
| Ohutus ja kontroll | Survekatse, loputus, tuletõkkemansetid ja dokumentatsioon võtavad aega, kuid vähendavad riske | Kas üleandmisel antakse survekatse protokoll ja skeemid? |
| Taastamine ja koristus | Vana torustiku äravedu, koristus ja pindade sulgemine võivad olla eraldi töö | Mis jääb tegija teha ja mis jääb korteriomaniku või ühistu teha? |
Võrreldavad pakkumised peavad olema küsitud sama töömahu peale. Kui üks ettevõte arvestab ainult torude paigaldusega ja teine lisab hinna sisse šahtide avamise, torude isolatsiooni, tuletõkkemansetid, kanalisatsiooni puhastusluugid, survekatse protokolli, dokumentatsiooni ja skeemid, siis ei ole odavam number tegelikult sama töö hind.
Materjal mõjutab samuti hinda ja töövõtet. Veetorustikus kasutatakse sageli PEX-toru, PEX-AL-PEX komposiittoru, roostevaba terast, PPR-toru või vaske. Kanalisatsioonis kasutatakse tihti PP või HDPE torusid. Materjal tuleks valida maja süsteemi, rõhu, paigalduskoha ja hooldatavuse järgi, mitte ainult selle järgi, mis on kõige odavam.
Peidetud torustiku puhul on üks olulisemaid põhimõtteid see, et seina või põranda sisse ei jäetaks ligipääsuta liiteid. Kui ühenduskoht jääb hiljem plaatide või kipsi taha ja hakkab lekkima, võib kahju ulatuda mitmesse korterisse. Sama oluline on torude isolatsioon, sest külmaveetorule tekkiv kondensaat võib põhjustada niiskust ja hallitust.
Kui torutööde käigus avatakse vannitoa seinad või põrand, peab kohe arvestama märgruumi taastamisega. Sellisel juhul võib tööde hulka lisanduda vannitoa hüdroisolatsioon, plaatimine ja uute läbiviikude tihendamine. Kui torud viiakse läbi betooni või on vaja uusi läbiviike, võib vaja minna ka avade puurimist betooni.
Hea hinnapakkumine ütleb ka lisatööde hinnastamise põhimõtte. Vanas majas võib šahti avamisel selguda, et mõni toru kulgeb teisiti kui plaanil, vana malm on hapram kui arvati või mõne korteri lahendus on omavoliliselt ümber tehtud. Kui selliste olukordade lahendamine on ette kokku leppimata, tekivad vaidlused töö käigus.
Praktiline reegel on lihtne. Ära võrdle ainult lõppsummat, vaid võrdle tööde sisu. Korteriühistu jaoks on odav pakkumine kasulik ainult siis, kui see sisaldab sama töömahtu, sama vastutust ja sama selget üleandmist.
Mida peavad ühistu ja korteriomanikud enne töid kokku leppima?
Kortermaja torutööd sujuvad hästi siis, kui enne tööpäeva on kokku lepitud ligipääs, katkestused ja taastamine. Kõige rohkem vaidlusi tekib tavaliselt mitte torude, vaid selle üle, kes avab šahtid, kes eemaldab mööbli või sanitaartehnika ja kes taastab pärast plaadid, kipskastid ning siseviimistluse.
Esimene kokkulepe puudutab korteritesse ligipääsu. Püstik läbib mitut korterit ja kui ühte korterisse ei pääse, võib kogu vertikaali töö seisma jääda. Seetõttu peab ühistu enne tööde algust kirjalikult kokku leppima, millal tegija korterisse tuleb, kui kaua töö kestab ja kes vastutab selle eest, et korter oleks õigel ajal ligipääsetav.
Teine oluline teema on vee sulgemise aeg ja kanalisatsiooni kasutamise piirang tööpäeva jooksul. Kui vahetatakse veepüstikut, peab elanik teadma, millal vesi kinni pannakse. Kui vahetatakse kanalisatsioonipüstikut, peab ta teadma, millal ei tohi kasutada WC-d, dušši ega kraanikaussi.
| Kokkulepe | Miks see on oluline | Mida enne töö algust täpsustada |
|---|---|---|
| Korteritesse ligipääs | Üks lukus korter võib peatada kogu püstiku töö | Kuupäev, kellaaeg ja kontaktisik iga korteri kohta |
| Vee sulgemine | Elanik peab planeerima pesemise, toidu tegemise ja kodus olemise | Millal vesi suletakse ja millal see tagasi tuleb |
| Kanalisatsiooni kasutamine | Töö ajal kasutatud WC või dušš võib tekitada avatud torustikus avarii | Mis kellast mis kellani ei tohi püstikut kasutada |
| Šahtide avamine | Torumees ei saa kvaliteetselt töötada, kui torudeni ei pääse | Kes avab kipsi, plaadi, mööbli või muu takistuse |
| Taastamine | Pärast torutööd võib jääda lahtine sein või avatud kast | Kes taastab plaadid, kipskastid, värvi ja muu viimistluse |
Üks tundlikumaid teemasid on standardlahendus ja omaniku erilahendus. Kui torušahile oli ligipääs algselt olemas, aga korteriomanik on hiljem torud peitnud kipsi, plaatide, mööbli või sisseehitatud kapi taha, võib avamine ja taastamine praktikas jääda omaniku mureks. See ei tohiks selguda tööpäeva hommikul, vaid tuleb enne töö tellimist ühistus läbi rääkida.
Kui šaht tuleb pärast torutööd uuesti sulgeda, tasub mõelda hooldusluugile. Ilusalt tehtud torude katmine ei tähenda, et torustik peaks jääma täielikult kättesaamatuks. Hea lahendus peidab torud ära, aga jätab ligipääsu sulgekraanidele, veearvestitele ja ühendustele.
Enne tööde algust tasub igal korteriomanikul teha fotod olemasolevast olukorrast. Pildista šahti ümbrus, plaadid, sanitaartehnika, mööbel ja põrand. Kui hiljem tekib vaidlus, kas mõni kahjustus oli enne olemas või tekkis töö käigus, on fotodest palju abi.
Ühistu peaks ette otsustama ka selle, mida tehakse korteriga, kuhu ei pääse. Näiteks võib kokku leppida, et omanik peab tagama ligipääsu kindlal ajal või volitama kellegi korterit avama. Ilma sellise kokkuleppeta võib kogu töö venida ja see tähendab sageli lisakulu kogu majale.
Praktiline reegel on lihtne. Mida rohkem on kokkuleppeid kirjas enne töö algust, seda vähem tuleb tööpäeval lahendada vaidlusi koridoris või vannitoa ukse peal.
Võrdled mitut pakkumist rahulikult enne otsust
Kuidas valida ühistu torustiku töövõtja?
Ühistu torustiku töövõtja valikul ei tasu otsustada ainult tunnihinna järgi. Kortermaja püstikud ja magistraalid puudutavad korraga mitut korterit, seega peab töövõtjal olema kogemus kortermajade püstikutega, selge töökorraldus ja valmisolek vastutada ka siis, kui töö käigus tekib ootamatu olukord.
Hea töövõtja annab enne alustamist kirjaliku pakkumise, kus on kirjas tööde ulatus, materjalide spetsifikatsioon, tööde ajakava, garantii ja üleandmise sisu. Kui pakkumine koosneb ainult ühest lõppsummast ja üldisest lubadusest “vahetame torud ära”, on hiljem keeruline kontrollida, mida selle hinna eest tegelikult telliti.
- Kogemus kortermajades. Küsi, kas ettevõte on varem teinud püstikute ja keldrimagistraalide vahetust, mitte ainult üksikuid korterisiseseid torutöid.
- Üks vastutav kontaktisik. Ühistul peaks olema üks projektijuht või tööde juht, kes teab graafikut, suhtleb elanikega ja vastab küsimustele.
- Selge ajakava. Pakkumises võiks olla näha, millal alustatakse, millises järjekorras püstikud tehakse ja kui kaua katkestused kestavad.
- Survekatse ja dokumentatsioon. Pärast tööd peaks ühistu saama survekatse protokolli, skeemid ja garantii, mitte ainult arve.
- Vastutuskindlustus. Kortermajas võib väike viga puudutada mitut naabrit, seega tasub küsida, kas töövõtjal on kehtiv vastutuskindlustus.
Kasutajate kogemustes kordub üks probleem. Hea torufirma leidmine võib võtta aega, sest osa ettevõtteid ei vasta, osa lubab tulla, aga ei tule kohale, mõnel on suhtlus kehv ja mõnel tekib hinnakiri töö käigus. See on põhjus, miks ühistu peaks küsima mitu võrreldavat pakkumist ja panema kõigile ettevõtetele ette sama töömahu.
Professionaalsema mulje jätnud tegija võib olla kallim, kuid kortermaja torutöö puhul ei ole odavaim pakkumine alati parim valik. Vale liide, tegemata survekatse või kehv paigaldus võib põhjustada veekahju mitmele korterile. Sellise riski kõrval on mõnekümne euro võrra madalam tunnihind väheoluline.
Vaata ka seda, kuidas ettevõte suhtleb enne pakkumist. Kui tegija küsib maja kohta täpsustusi, uurib püstikute arvu, ligipääse, šahtide seisukorda ja tööde järjekorda, on see hea märk. Kui hind antakse telefoni teel ilma objekti nägemata, võib hiljem tulla palju lisatöid.
Korteriühistul tasub töövõtjat otsides vaadata ka laiemat pilti. Kui samal ajal plaanitakse trepikodade, vannitubade, keldrite või muude tehnosüsteemide töid, saab neid paremini planeerida koos teiste korteriühistu remonditöödega. Nii ei pea samu konstruktsioone mitu korda avama.
Enne otsust küsi vähemalt kolm pakkumist sama töö kirjelduse alusel. Võrdle mitte ainult hinda, vaid ka seda, kas hinnas on tööde juhtimine, elanike teavitamine, materjalid, survekatse, dokumentatsioon, garantii ja vastutus võimalike kahjustuste eest.
Millal tasub kortermaja torutööd tellida Remondituru kaudu?
Kortermaja torutööd tasub tellida professionaalilt siis, kui töö puudutab püstikuid, keldrimagistraale, mitut korterit või peidetud torustikku. Need ei ole isetegemise tööd, sest vale ühendus, tegemata survekatse või ligipääsuta liide võib põhjustada veekahju mitmele korterile.
Professionaal on vajalik ka siis, kui tööde juurde kuulub survekatse, dokumentatsioon, garantii, tuleohutus või kindlustuskõlblik vastutus. Näiteks tuletõkkemansettide, läbiviikude ja püstikute ühenduste puhul ei piisa sellest, et toru lihtsalt “paika saab”. Lahendus peab olema kontrollitav ja hiljem hooldatav.
Ise saab teha pigem ettevalmistavaid asju. Näiteks vabastada ligipääsu torušahile, eemaldada liigutatavat mööblit, teada korteri peakraani asukohta, pildistada olukorda enne töö algust ja kontrollida pärast tööd nähtavaid lekkeid. Püstikuid ja magistraale ise muuta ei tasu, sest need on kogu maja ühised tehnosüsteemid.
Remonditurul on päringu tegemine tasuta ja võtab vaid paar minutit. Kirjeldad ära maja, töö ulatuse, püstikute arvu, ligipääsu olukorra ja selle, kas vaja on ainult veetorustikku, kanalisatsiooni või kogu süsteemi uuendamist. Seejärel saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna ettevõtetelt, tihti juba samal päeval.
See säästab palju aega, sest sa ei pea ise kümnete firmadega ühendust võtma. Praktiline kogemus näitab, et ise hinnapakkumisi küsides võib 3 pakkumise saamiseks olla vaja ühendust võtta umbes 15 ettevõttega, sest paljud ei vasta, on hõivatud või ei ole tööst huvitatud.
Kõige kasulikum on võrrelda torustiku töövõtjaid sama töömahu alusel. Kui kõigile tegijatele saadetakse sama kirjeldus, on lihtsam aru saada, kes pakub ainult torude vahetust ja kes arvestab ka avamist, taastamist, survekatset, dokumentatsiooni, garantiid ning elanike koordineerimist.
Remondituru kaudu saad kiiresti ülevaate hinnatasemest ja leiad sobiva tegija lihtsamalt. See on eriti kasulik korteriühistule, kus otsus tuleb teha mitme omaniku ees ja pakkumisi peab saama rahulikult võrrelda. Kui majas on plaanis ka muud korteriühistu remonditööd, saab torustiku tööde ajastuse nendega paremini kokku sobitada.
Täida üks päring ja lase tegijatel pakkumised teha. Nii saad hinnad, tööde sisu ja ajakava ühte kohta ning ühistul on lihtsam otsustada, milline lahendus on päriselt mõistlik.
Täidad ühe vormi ja saad tavaliselt mitu pakkumist juba samal päeval!
Korduma kippuvad küsimused
Kestus sõltub maja suurusest, püstikute arvust ja ligipääsust korteritesse. Ühte püstikut saab heade eelduste korral teha umbes ühe tööpäevaga, kuid kogu kortermaja töö võib kesta nädalatest kuudeni.
Kui töö toimub tervikrenoveerimise osana, lisanduvad graafikusse ka lammutamine, viimistluse taastamine, muud tehnosüsteemid ja üleandmine. Kõige rohkem venitab tööd see, kui mõnda korterisse ei pääse või šahtid ei ole õigeks ajaks avatud.
Enamasti saab korteris sees elada, kuid tuleb arvestada vee- ja kanalisatsioonikatkestuste, müra, tolmu ning töömeeste ligipääsuga. Kanalisatsioonipüstiku vahetuse ajal ei tohi tööpiirkonna korterites kasutada WC-d, dušši ega kraanikaussi.
Kui töö puudutab vannituba või WC-d, võib mõnel päeval olla kodus olemine ebamugav. Eriti keeruline on see väikeste laste, eakate või kodukontori puhul, seega tasub tööde graafik varakult üle küsida.
Kui töö puudutab maja ühist püstikut või muud ühist tehnosüsteemi, peab korteriomanik üldjuhul tagama ligipääsu remondiks vajalikule kohale. Püstik ei ole ainult ühe korteri asi, sest selle kaudu toimib mitme korteri vee- või kanalisatsioonisüsteem.
Probleemide vältimiseks peaks ühistu teavitama omanikke piisava ajavaruga ja täpsustama, millal korterisse sisse pääsu vaja on. Kui korter on üürile antud, peab omanik selle info ka üürnikule edasi andma.
See tuleb ühistus enne töö tellimist selgelt kokku leppida. Kui torušahile oli algses lahenduses ligipääs olemas, kuid omanik on selle hiljem plaatide, kipsi, mööbli või sisseehitatud kapi taha peitnud, võib avamine ja taastamine praktikas jääda omaniku kanda.
Kui taastamine on töövõtja hinnas, peab pakkumises olema kirjas, mida täpselt taastatakse. Näiteks kas tehakse ainult šaht kinni või taastatakse ka plaadid, värv, hüdroisolatsioon ja sanitaartehnika.
Tehniliselt võib mõnikord vahetada ainult osa torustikust, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Kui uus toru ühendatakse vana ja hapra püstiku või magistraaliga, jääb nõrk koht alles ning järgmine leke võib tekkida teises lõigus.
Osaline töö võib sobida ajutise lahendusena või väga piiratud probleemi korral. Kui aga torustik on vana kogu püstiku ulatuses, annab terviklik lahendus tavaliselt parema tulemuse ja selgema garantii.
Korras tehnosüsteemid muudavad korteri ja kogu maja ostjale kindlamaks. Uus torustik vähendab lekete, ummistuste ja ootamatute remondikulude riski, mis on eriti oluline vanemates kortermajades.
Väärtuse tõus ei pruugi avalduda ainult müügihinnas. Sama tähtis on see, et korterit on lihtsam müüa või välja üürida, kui ostja või üürnik ei pea kartma lähiaastatel suurt torustiku remonti.
Pakkumise küsimiseks tasub kokku koguda maja põhiinfo. Vajalikud on korterite arv, trepikodade arv, püstikute arv, teadaolevad lekked või ummistused, varasemate torutööde info ja kirjeldus, kas ligipääs torudele on avatud või peidetud.
Mida täpsem kirjeldus, seda paremini saab töövõtja pakkumise koostada. Saad tööle pakkumisi küsida ka päringut täites Remondituru kaudu, kus sama info jõuab mitme sobiva tegijani korraga.
