Ülemise korruse jagamine – hind ja nõuanded

Kui palju maksab ülemise korruse jagamine?

Ülemise korruse jagamise hind jääb lihtsama töö puhul tavaliselt umbes 1700–2500 € vahele. Kui lisanduvad uksed, elektri ettevalmistus ja viimistlus, on realistlikum arvestada umbes 2500–3500 €. Põhjalikum ruumiplaneeringu muutmine koos mitme toa, lisatööde ja keerukama viimistlusega võib maksta umbes 3500–4500 € või rohkem.

Kui küsid, palju maksab ülemise korruse jagamine sinu kodus, siis kõige olulisem on aru saada töö mahust. Üks asi on ehitada paar kipsvaheseina valmis eluruumi. Hoopis teine töö on jagada pööningukorrus tubadeks nii, et juurde tulevad elektritööd, uksed, heliisolatsioon, ventilatsioon, soojustuse parandamine ja lõppviimistlus.

Remondituru kaudu tehtud tööde põhjal on ülemise korruse jagamise keskmine hind olnud umbes 2980 €. Soodsaim näide oli ülemise korruse jagamine kaheks magamistoaks, mis maksis umbes 1720 €. Kalleim näide oli ülemise korruse täielik plaanimine, mille hind oli umbes 4310 €.

• Lihtsam 1–2 vaheseinaga töö maksab sageli umbes 1700–2500 €
• Keskmine töö koos uste, elektri ettevalmistuse ja viimistlusega jääb tihti umbes 2500–3500 € vahele
• Põhjalikum korruse ruumideks jaotamine võib maksta umbes 3500–4500 € või rohkem

Tööd ei ole alati mõistlik ette võtta, kui vajad ainult ajutist eraldust. Näiteks hooajalise külalistetoa või panipaiga jaoks võib mõnikord piisata riiulist, kardinast või mööbli ümberpaigutamisest. Samuti ei tasu pööningule kohe vaheseinu ehitada, kui ruum on külm, soojustus kahtlane või ventilatsioon puudub. Sellisel juhul tuleb enne lahendada ruumi kasutuskõlblikkus.

Kui aga suur avatud ülemine korrus ei anna enam privaatsust, lapsed vajavad eraldi tube või soovid kodukontorit, on vaheseinte ehitamine sageli kõige kiirem viis olemasolevast pinnast rohkem kasu saada.

Mõtled ülemise korruse ümbertegemise peale? Jäta päring Remondituru kaudu ja saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna tegijatelt. Nii näed kiiresti, milline võiks olla sinu töö tegelik hinnatase.

Päringu tegemine on tasuta ega kohusta tellima!

Millest hind kõige rohkem sõltub?

Hind sõltub eelkõige sellest, kas tegu on lihtsa vaheseina ehitusega või tervikliku korruse ruumideks jaotamisega. Sama põrandapinnaga korrus võib maksta väga erinevalt, kui ühel juhul lisatakse ainult üks sein ja teisel juhul tehakse mitu tuba, uksed, elekter, heliisolatsioon ja viimistlus.

Järgmised tähelepanekud põhinevad klientide, tegijate, Remondituru kaudu tehtud tööde ja interneti arutelude kogemustel. Üks asi, mille paljud alguses unustavad, on see, et uus vahesein tähendab viimistlust mõlemalt poolt. Seetõttu tekib seinapinda kiiresti rohkem, kui esialgu tundub.

• Vaheseinte arv ja pikkus määravad suure osa töömahust. Mida rohkem tube ja ukseavasid, seda rohkem karkassi, kipsi, villa ja viimistlust.
• Kipsikihtide arv mõjutab nii hinda kui ka tulemust. Ühekihiline kips on soodsam, kuid magamistubades eelistatakse tihti parema helipidavuse jaoks topeltkipsi.
• Heliisolatsiooni vajadus lisab materjali ja tööaega. Vill, tihendid, raskem uks ja läbiviikude sulgemine annavad parema tulemuse kui lihtsalt tühi kipssein.
• Uste arv tõstab hinda, sest vaja on ukseavasid, lengide paigaldust, liiste ja viimistlusparandusi.
• Elektri ja valgustuse lisamine tuleb läbi mõelda enne seinte sulgemist. Hilisem pistikupesade või lülitite lisamine tähendab sageli lõhkumist ja lisakulu.
• Ventilatsioon on oluline eriti magamistubades ja kodukontoris. Kui üks suur ruum jagatakse mitmeks kinniseks toaks, ei pruugi senine õhu liikumine enam toimida.
• Kaldlaed ja keeruline ruumikuju teevad töö aeglasemaks. Kipsi tuleb rohkem lõigata, karkassi rohkem rihtida ja liitekohti hoolikamalt viimistleda.
• Viimistlustase võib hinnas palju muuta. Lihtne krunt ja värv on soodsam kui väga sile lõppviimistlus, erivärvid või keerukad nurkade lahendused.
• Materjalide transport ja prügi äravedu on eraldi kulu, mida väiksemate tööde puhul kiputakse eelarvest välja jätma.

Hinnakirjades on paljud tööd märgitud alates-hinnaga. See tähendab, et lõplik hind selgub tavaliselt pärast töömahu täpsustamist või objekti ülevaatust. Piltide, mõõtude ja soovitud ruumiplaani põhjal saab tegija juba üsna hästi hinnata, kas töö on pigem 2000 € või 4000 € suurusjärgus.

Millal tasub ülemine korrus tubadeks jagada?

Ülemine korrus tasub tubadeks jagada siis, kui suur avatud ruum ei täida enam pere vajadusi. Kõige sagedamini soovitakse juurde teha 1–3 magamistuba, kodukontor, külalistetuba, garderoob, panipaik või väike puhkenurk.

Korruse ruumideks jaotamine on eriti mõistlik siis, kui olemasolev pind on juba soe, kuiv ja kasutatav. Sellisel juhul saab töö keskenduda vaheseintele, ustele, elektrile ja viimistlusele ning ei pea alustama kogu korruse väljaehitamisest.

Tüüpilised olukorrad, kus suure ruumi jaotamine tubadeks annab kiiresti praktilist kasu:

• lapsed vajavad eraldi magamistube
• avatud ülemisel korrusel puudub privaatsus
• kodukontor vajab vaiksemat ja suletavat ruumi
• külalistele on vaja eraldi magamiskohta
• kaldlae madalad osad sobivad panipaigaks või garderoobiks
• pööningu või korruse kasutusvõimalus on praegu halb, kuigi pinda on olemas

Kui ülemine korrus on sisuliselt pööning, tasub enne vaheseinte tellimist mõelda laiemalt. Sellisel juhul võib ruumide jagamine olla osa suuremast tööst, näiteks pööningu muutmine elamispinnaks. Kui ruum vajab enne korrastamist, soojustamist või uut viimistlust, võib abiks olla ka pööningu renoveerimine.

Oluline on mitte vaadata ainult põrandapinda. Ülemisel korrusel võivad kaldlaed, madalad nurgad, talad ja korstnad piirata seda, kuhu saab teha ukse, kuhu mahub voodi ja kus on mõistlik käia püsti.

Mida enne ruumiplaani kinnitamist läbi mõelda?

Hea tulemus algab ruumiplaanist. Kui seinad on juba püsti, on ukse, lüliti või pistikupesa nihutamine kallim ja tülikam kui plaanimise etapis.

Enne töö tellimist tasub korrusel rahulikult läbi käia ja märkida maha, kuhu tulevad seinad, uksed ja suurem mööbel. Kui vaja on muuta läbipääsu asukohta, võib teemaga haakuda ka uue ukseava tegemine.

1. Kontrolli, kas igas toas on piisavalt valgust. Aken ei ole ainult mugavuse küsimus. Magamistuba või tööruum muutub kiiresti ebamugavaks, kui see jääb pimedaks ja umbseks.
2. Paiguta mööbel enne seinu paberil paika. Voodi, laud ja kapp vajavad rohkem ruumi, kui tühjal korrusel silma järgi tundub. Kaldlae all ei pruugi kapp või töölaud hästi toimida.
3. Mõtle uste avanemissuunale. Valele poole avanev uks võib võtta ära parima koha kapile või voodile.
4. Jäta liikumisteed loogiliseks. Kitsas koridor või ebamugav nurk muutub igapäevasel kasutamisel kiiresti häirivaks.
5. Planeeri pistikupesad ja lülitid enne kipsi paigaldust. Igas toas võiks juba ette teada, kuhu tulevad voodi, laud, teler, ruuter või põrandalamp.
6. Ära unusta kütet ja ventilatsiooni. Kui üks avatud ruum muutub mitmeks kinniseks toaks, peab värske õhk igasse tuppa jõudma.
7. Lisa suitsuandurite vajadus plaani. Uute tubadega muutub ka see, kuidas tuleohutus praktiliselt toimib.

Kui ruumiplaan on ebakindel, tasub küsida hinnapakkumist koos fotode ja lihtsa joonisega. Hea tegija oskab sageli juba enne töö algust märgata, kui uks jääb ebamugavasse kohta, sein lõikab valguse ära või pistikupesasid on liiga vähe.

Millised vaheseinad sobivad ülemisele korrusele?

Ülemisele korrusele sobib enamasti kipsvahesein metallkarkassil või puitkarkassil. See on suhteliselt kerge, kiire ja sobib hästi mittekandvate siseseinte ehitamiseks. Pööningu või korruse vaheseinad ei peaks vahelaele lisama liigset raskust, eriti vanemas majas.

Tüüpiline lahendus on karkass, mineraalvill karkassi vahel ja kipsplaat mõlemal pool seina. Lihtsam ühekihiline kips on soodsam, kuid kahekordne kips annab tugevama ja helipidavama seina. Magamistubade puhul tasub topeltkipsi tõsiselt kaaluda, sest õhuke sein võib hiljem igapäevaselt häirima hakata.

Kui soovid vaheseinte lahendusi põhjalikumalt võrrelda, vaata ka Remondituru lehte vaheseina ehitamine.

Kipsvahesein on ülemisel korrusel tavaliselt praktilisem kui plokksein, sest see lisab vähem kaalu ja seda on lihtsam kohandada kaldlagede, talade ja keeruliste nurkade järgi. Plokksein võib olla hea tugev lahendus, aga enne selle valimist peab olema selge, kas vahelae kandevõime on piisav.

Kui seina külge plaanitakse kinnitada kappe, riiuleid või telerit, tasub see enne töö algust tegijale öelda. Sellisel juhul saab seina sisse lisada tugevduse või valida tugevama plaadilahenduse. Hiljem valmis seina sisse tugevduste lisamine tähendab juba lisatööd.

Kuidas parandada tubade helipidavust?

Tubade helipidavus paraneb siis, kui sein on piisavalt raske, ühendused on tihendatud ja nõrgad kohad on läbi mõeldud. Ainult vill karkassi vahel ei tee seina automaatselt vaikseks, kui uks on õhuke või pistikupesade ümber jäävad avad lahti.

Magamistubade ja kodukontori puhul annab tavaliselt parema tulemuse järgmine kooslus.

• Vill karkassi vahel summutab heli seina sees ja vähendab tühja kipsseina kõminat.
• Kahekordne kipsplaat lisab seinale massi ja teeb selle helipidavamaks.
• Heliisolatsiooni tihend karkassi ja põranda, lae ning külgnevate seinte vahel vähendab heli levimist liitekohtade kaudu.
• Korralik siseuks on oluline, sest odav õhuke uks võib lasta heli läbi isegi siis, kui sein on hästi tehtud.

Üks levinud viga on panna pistikupesad seina eri pooltel täpselt vastakuti. Nii tekib seina sisse nõrk koht, kust heli liigub lihtsamini läbi. Parem on toosid nihutada eri kohtadesse ning kaabliavad ja läbiviigud pärast paigaldust sulgeda.

Heli levib sageli ka õhuvahede ja nõrkade liitekohtade kaudu. Kui ukse all on suur vahe, seina servad on tihendamata või kaabliavad jäävad lahti, ei anna kallim vill ja topeltkips oodatud tulemust.

Kui tubadevaheline vaikus on oluline, näiteks laste magamistubade, kodukontori või muusikaga seotud ruumi puhul, tasub vaadata ka teemat seina heliisolatsioon.

Millised lisatööd võivad koguhinda tõsta?

Koguhind kasvab kõige sagedamini siis, kui tellija arvestab ainult vaheseina karkassi ja kipsplaadiga. Tegelikult tuleb uue toa puhul tavaliselt juurde ka elekter, uks, liistud, pahteldus, värvimine, prügi äravedu ja vahel ka ventilatsiooni või soojustuse parandamine.

Kui ehitatakse mitu uut tuba, tekib viimistletavat seinapinda palju. Näiteks üks uus vahesein vajab viimistlust mõlemalt poolt, lisaks tuleb viimistleda ukseavad ja liitekohad olemasolevate pindadega.

Materjalide transport võib olla eraldi kulu või kokkuleppe osa. Ülemisele korrusele kipsplaatide, profiilide, villa ja uste tassimine võtab aega ning kitsas trepikoda võib töö kiirust märgatavalt mõjutada.

Kõige rohkem üllatab tellijaid tavaliselt elektri ja viimistluse maht. Sein ise võib valmis saada kiiresti, aga pahteldamine, kuivamine, lihvimine, kruntimine ja värvimine võtavad tööpäevades rohkem aega kui karkassi püstitamine.

Kui tahad teada, millised lisatööd sinu korruse puhul päriselt hinda mõjutavad, tee Remonditurus päring koos fotode ja ligikaudse ruumiplaaniga. Nii saavad tegijad hinnata nii seinaehitust kui ka elektrit, uksi ja viimistlust ühe tervikuna.

Saad oma tööle reaalse hinnapildi

Miks pööningul tuleb soojustust ja aurutõket kontrollida?

Pööningu või katusealuse jagamisel ei piisa ainult siseseinte ehitamisest. Kui soojustus, tuuletõke või aurutõke on valesti lahendatud, võivad uued toad jääda külmaks, niiskeks või halvasti ventileerituks.

Aurutõke peab olema õhutihe. See ei tähenda lihtsalt seda, et kuskil konstruktsioonis on kile. Teipimata liitekohad, rebendid ja torude või juhtmete läbiviigud võivad lasta niiskuse soojustusse. Märg soojustus kaotab soojapidavust ja võib aja jooksul tekitada hallituse või konstruktsioonikahjustuse riski.

Katusealuse puhul on oluline ka toimiv tuulutus. Kui õhk ei liigu seal, kus see liikuma peab, või liigub hoopis läbi soojustuse, tekivad külmasillad ja ruum ei püsi hästi soe. Kui plaanid enne tubade ehitamist parandada kaldlage või katusealust, tasub lugeda ka katuse soojustamise kohta.

• Aurutõkke liitekohad peavad olema teibitud ja läbiviigud tihendatud.
• Soojustus peab olema kuiv, tihedalt paigas ja ilma suurte vahedeta.
• Kaldkatuse tuulutus peab toimima ka pärast uute seinte ehitamist.
• Uutes tubades peab olema värske õhu juurdepääs, mitte ainult suletav uks ja seinad.

Ventilatsioon muutub eriti oluliseks siis, kui üks suur avatud pööningutuba jagatakse mitmeks magamistoaks. Enne võis õhk liikuda vabalt, pärast jäävad uksed kinni ja igasse tuppa peab olema eraldi õhu liikumise võimalus. Vastasel juhul on tulemuseks umbne tuba, akende higistamine ja halb uni.

Kuidas ülemise korruse jagamise töö tavaliselt käib?

Ülemise korruse jagamise töö algab olemasoleva olukorra ülevaatusest, mitte kohe karkassi ehitusest. Tegija kontrollib mõõte, kaldlae kõrgusi, akende asukohti, põranda seisukorda, kütte ja ventilatsiooni toimimist, olemasolevat elektrit ning seda, kas mõni sein, post, tala või muu osa võib olla kandev.

Kui see jääb vahele, võivad probleemid tulla välja alles siis, kui seinad on juba püsti. Näiteks selgub, et ühte tuppa ei jõua värske õhk, pistikupesad jäid valele poole seina või ukseava võtab ära koha, kuhu pidi tulema kapp.

1. Olemasoleva korruse ülevaatus ja mõõdistus. Kontrollitakse ruumi kõrgusi, kaldlagesid, aknaid, põrandat, kütet, ventilatsiooni, elektrit ja võimalikke kandvaid osi.
2. Ruumiplaani koostamine. Paika pannakse, mitu tuba tuleb, kuhu jäävad uksed, kuidas liigub inimene ruumis ja kas mööbel mahub päriselt ära.
3. Dokumentatsiooni kontroll. Kui töö puudutab pööningu väljaehitamist, kandvaid osi, soojustust või tehnosüsteeme, kontrollitakse, kas vaja on projekti või ehitusteatist.
4. Seinte, uste ja tehnosüsteemide asukohtade märkimine. Enne ehitust märgitakse põrandale ja seinale uued vaheseinad, ukseavad, lülitid, pistikupesad ja valgustite asukohad.
5. Karkassi ehitus. Paigaldatakse metall- või puitkarkass ning vajadusel heliisolatsiooni tihendid põranda, lae ja külgnevate seinte juurde.
6. Elektri ja kommunikatsioonide ettevalmistus. Veetakse kaablid, paigaldatakse toosid ning tehakse valmis valgustite, lülitite, pistikupesade ja vajadusel internetikaabli asukohad.
7. Villa paigaldus vaheseina. Karkassi vahele lisatakse mineraalvill, mis parandab tubadevahelist helipidavust.
8. Aurutõkke ja õhutiheduse kontroll katusealusel. Kui töö toimub pööningul või kaldkatuse all, tuleb enne seina sulgemist veenduda, et aurutõke, läbiviigud ja liitekohad on korras.
9. Kipsplaadi paigaldus. Sein kaetakse ühe või kahe kipsikihiga, sõltuvalt soovitud tugevusest ja helipidavusest.
10. Vuukimine ja pahteldamine. Vuugid, nurgad ja kruvikohad tehakse siledaks. Vajadusel tehakse mitu pahtlikihti.
11. Lihvimine, kruntimine ja värvimine. See osa võtab sageli rohkem aega, kui tellija alguses arvab, sest pahtel ja värv vajavad kuivamisaega.
12. Uste, liistude ja lõppviimistluse paigaldus. Paigaldatakse siseuksed, liistud, piirded ja tehakse vajalikud parandused.
13. Elektri lõppühendused, koristus ja prügi äravedu. Töö lõpus ühendatakse valgustid, lülitid ja pistikupesad ning viiakse ära ehitusjäägid.

Lihtsam töö võib liikuda kiiresti, kui ruum on kuiv, seinad sirged, elekter olemas ja vaja on ainult 1–2 vaheseina. Kaldlagedega pööningul venib töö tihti pikemaks, sest plaate tuleb rohkem lõigata, liitekohti on rohkem ja aurutõkke ümber tuleb töötada ettevaatlikult.

Praktiline soovitus on teha enne töö algust vähemalt lihtne plaan koos mõõtude, uste, pistikupesade ja valgustitega. Mida täpsem on lähteinfo, seda vähem tuleb töö käigus otsuseid kiirustades teha.

Millal on vaja projekti või spetsialisti nõu?

Kui valmis eluruumis lisatakse ainult kerge mittekandev vahesein ja ei muudeta kandekonstruktsioone, välisilmet ega tehnosüsteeme olulisel määral, võib töö olla lihtsam remonditöö. Kui aga pööning või ülemine korrus muudetakse kasutatavaks eluruumiks, lisatakse soojustus, muudetakse katusealust konstruktsiooni, tehnosüsteeme või ruumi kasutust, ei tasu seda käsitleda lihtsalt kipsseina ehitusena.

Pööningu väljaehitamine võib olla ümberehitamine. Üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel võib olla vaja ehitusprojekti ja ehitusteatist. Sama võib puudutada ka olukorda, kus korrus ehitatakse välja ilma katuseharja tõstmata, muudetakse katuse konstruktsiooni, soojustatakse piirdeid või paigaldatakse ja muudetakse tehnosüsteeme.

Kandvate või jäigastavate konstruktsioonide muutmine vajab alati spetsialisti hinnangut. Ülemisel korrusel võivad olulised olla ka sellised osad, mida tellija ei pea esmapilgul kandvaks, näiteks postid, talad, pärlinid või kaldkatuse konstruktsiooni osad.

Kahtluse korral tasub alustada projekteerijast või pädevast ehitajast. See on odavam kui hiljem valesti tehtud tööd lahti võtta või dokumente tagantjärele korda ajada.

Dokumentatsioon võib olla oluline ka kindlustuse ja hilisema müügi jaoks. Kui ümberehitus on tehtud ilma vajaliku projektita, võib probleem tekkida alles aastaid hiljem, näiteks kahjujuhtumi, hindamise või kinnisvara müügi ajal.

Kuidas saada korruse jagamise hinnapakkumine Remondituru kaudu?

Korruse jagamise hinnapakkumine tasub küsida siis, kui sul on vähemalt ligikaudne mõte olemas, mitu tuba soovid ja kuhu võiksid tulla uksed. Täpne joonis ei pea veel valmis olema, aga fotod, mõõdud ja lühike kirjeldus aitavad tegijatel hinnata, kas töö on pigem lihtne vaheseinte ehitus või suurem ümberehitus.

Ümberehitustööde töövõtja palkamine on mõistlik eriti siis, kui ülemine korrus on pööningust välja ehitatav, tuleb muuta või parandada soojustust, töö puudutab aurutõket või kaldkatust, vaja on elektritöid, paremat heliisolatsiooni, kütet, ventilatsiooni või kvaliteetset viimistlust. Samuti tasub tegija kaasata kohe alguses, kui on kahtlus, et mõni sein, post või tala võib olla kandev.

Remonditurul on päringu tegemine tasuta ja võtab vaid paar minutit. Kirjeldad töö ära ühe korra ning saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna ettevõtetelt. Pakkumised tulevad tihti juba samal päeval, seega saad kiiresti aru, millises hinnaklassis sinu töö päriselt on.

1. Lisa töö kirjeldus. Kirjuta, kas soovid jagada korruse kaheks magamistoaks, teha kodukontori või muuta pööningukorruse mitmeks toaks.
2. Lisa fotod ja mõõdud. Näita korruse üldvaadet, kaldlagesid, olemasolevaid aknaid, trepi asukohta ja kohti, kuhu võiksid tulla vaheseinad.
3. Märgi lisatööd. Kirjuta, kas vaja on uksi, elektrit, valgustust, viimistlust, soojustuse kontrolli, ventilatsiooni või prügivedu.
4. Võrdle pakkumisi. Vaata hinna kõrval ka seda, mida pakkumine sisaldab, kui kiiresti saab tööga alustada ja milline on tegija varasem kogemus.

Ise pakkumisi küsides tuleb sageli võtta ühendust palju rohkemate firmadega, kui alguses arvata oskad. Praktiline näide on see, et umbes 3 pakkumise saamiseks tuli ühendust võtta ligi 15 ettevõttega, sest paljud ei vastanud, olid hõivatud või ei olnud sellest tööst huvitatud.

Remondituru kaudu ei pea sa kümnete firmadega eraldi suhtlust alustama. Täidad ühe vormi, saad mitu pakkumist ja näed kiiresti, kas sinu ülemise korruse jagamise hind on pigem 2000 €, 3000 € või üle 4000 €.

Kui soovid hinnas selgust saada, tee korruse jagamise päring Remonditurus ja võrdle pakkumisi rahulikult enne otsust.

Täidad ühe vormi ja saad tavaliselt mitu pakkumist juba samal päeval!

Korduma kippuvad küsimused