Kui palju maksab kaablisoonte freesimine?
Kaablisoonte freesimise hind jääb väiksema töö puhul sageli umbes 150–300 € suurusjärku, kuid terve korteri elektrisüsteemi uuendamisel võib kogumaksumus olla 2000–3000 € või rohkem. Hind sõltub eelkõige sellest, kas vaja on freesida paar lühikest soont või süvistada kogu korteri elektrijuhtmestik koos tooside, kaablite, kilbitööde ja mõõtmistega.
Remondituru kaudu tehtud tööde põhjal on kaablisoonte freesimise keskmine hind olnud 818 €. Väiksema töö näide maksis 154 € ja mahukama projekti näide 3432 €. See vahe on suur, sest üksik kaablisoon köögiseinas ja kogu korteri juhtmete peitmine seina sisse on täiesti erineva mahuga tööd.
Kui töö arvestatakse jooksva meetri järgi, jääb kaablisoonte freesimise hind tavaliselt umbes 5–8 €/jm. Pehmematesse materjalidesse, näiteks kergplokki, võib hind olla umbes 5–6 €/jm. Betoonis ja raudbetoonis on töö aeglasem ning võib vajada tugevamat tehnikat, näiteks teemanttöödega seotud teemantlõikamist.
Mõned tegijad arvestavad freesimist tunnitööna. Sellisel juhul võib freesimistöö või elektriku töö jääda umbes 35–50 €/h + km vahemikku. Väikese töö puhul tuleb arvestada ka väljakutse ja miinimumtasuga. Väljakutse võib olla umbes 15–50 € ning miinimumtasu umbes 50–100 €.
Kui soovid lihtsalt ühe juhtme seina sisse peita, võib töö olla suhteliselt väike. Kui aga vahetad vana juhtmestiku välja, lisad pistikupesasid, freesid toosiavasid ja uuendad elektrikilpi, ei ole freesimine enam eraldi väike töö, vaid osa suuremast elektritööde paketist.
Tööd ei pruugi olla mõistlik teha siis, kui viimistlus on juba valmis ja soovid ainult ühte lisajuhet. Sellisel juhul võib pinnapealne kaabeldus või kaablikarbik olla odavam ja vähem lõhkuv lahendus. Kui aga plaanis on suurem remont, on elektrijuhtmete sooned seina tavaliselt puhtama ja püsivama tulemuse jaoks mõistlik valik.
Allpool toodud praktilised soovitused põhinevad klientide, tegijate, Remondituru kaudu tehtud tööde ja interneti arutelude kogemustel. Üks asi, mida paljud alguses alahindavad, on see, et jooksva meetri hind ei näita kogu töö maksumust. Lõpphinda mõjutavad ka toosiavad, kaablid, ühendused, mõõtmised, koristus ja hilisem viimistluse taastamine.
Kui tahad teada, palju maksab kaablisoonte freesimine sinu korteris või majas, jäta päring Remondituru kaudu. Saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna tegijatelt ning näed kiiresti, kas tegemist on väikese mõnesaja eurose tööga või suurema elektritööde projektiga.
Päringu tegemine on tasuta ega kohusta tellima!
Mis mõjutab freesimistöö hinda?
Freesimistöö hinda mõjutab kõige rohkem materjal. Kergplokk on lihtsam ja kiirem, betoon ning eriti raudbetoon nõuavad rohkem aega, tugevamaid tööriistu ja kulutavad rohkem lõikekettaid.
Teine suur hinnavahe tekib töö ulatusest. Kui tellid ainult soonte lõikamise, on hind üks. Kui sama töö sisaldab ka toosiavade tegemist, kaablite paigaldust, ühendamist, kilbitöid, mõõtmisi ja koristust, on pakkumine loomulikult suurem.
| Hinda mõjutav tegur | Mida see tähendab tellijale |
|---|---|
| Seina või põranda materjal | Kergplokk on tavaliselt soodsam, betoon ja raudbetoon kallimad |
| Soonte kogupikkus | Mida rohkem meetreid, seda suurem töömaht |
| Soone laius ja sügavus | Mitu kaablit ühes suunas võib vajada laiemat või sügavamat soont |
| Tooside arv | Elektritooside freesimine võib olla alates umbes 15 €/tk |
| Tolmutõrje ja koristus | Kinnikatmine, ehitustolmuimeja ja koristus võivad lisanduda eraldi |
| Kohalesõit ja miinimumtasu | Väikese töö puhul võivad need moodustada suure osa hinnast |
| Elektritööde ulatus | Kaablite ühendamine, kilbitööd ja mõõtmised lisavad tööaega |
Kui küsid kaablisoonte freesimise hinnapakkumist, tasub kohe täpsustada, kas hind sisaldab ainult soonte freesimist või ka kaablite paigaldust ja ühendamist. See väldib olukorda, kus odavana tundunud pakkumine katab ainult lõikamise, aga kõik muu lisandub hiljem.
Väikese töö puhul on eriti oluline küsida, kas tegijal on miinimumtasu. Näiteks 1–2 meetri kaablisoone freesimine ei pruugi maksta ainult jooksva meetri hinda, sest tegija peab ikkagi kohale tulema, tööala ette valmistama, seadmed üles panema ja pärast töökoha korda tegema.
Millal on elektrijuhtmete sooned seina vajalikud?
Elektrijuhtmete sooned seina on vajalikud siis, kui soovid nähtavad juhtmed ära peita ja saada puhta viimistlusega tulemuse. Kõige sagedamini tehakse seda korteri või maja elektrisüsteemi uuendamisel, kui lisatakse pistikupesasid, tõstetakse lüliteid ümber või vahetatakse vana juhtmestik välja.
Juhtmete peitmine seina sisse on mõistlik eriti siis, kui ruumis on nagunii remont pooleli. Kui seinad lähevad krohvimisse, pahteldamisse või värvimisse, saab elektrisoonte tegemise siduda teiste töödega ja hilisem viimistlus katab freesitud kohad ära.
- Köögis on tihti vaja rohkem pistikupesasid töötasapinna, külmiku, nõudepesumasina, ahju, pliidi ja õhupuhasti jaoks.
- Vannitoas tuleb elektritööd planeerida koos niiskusruumi nõuetega ning arvestada valgustuse, pesumasina, põrandakütte või peeglikapi ühendustega.
- Töötoas lisatakse sageli pistikupesasid, internetikaableid ja valgustust, et vältida pikendusjuhtmeid.
- Tehnoruumis võib vaja minna eraldi kaableid seadmetele, automaatikale või lisakilbile.
Paneelmajades tasub olla ettevaatlik. Vanu kaabliteid ei saa alati uuesti kasutada, sest juhtmed võivad olla seguga kinni, muuta seina sees suunda või olla paigaldatud nii, et uut kaablit ei õnnestu lihtsalt sisse tõmmata.
Kui kaableid on palju, ei pruugi kogu juhtmestiku seina freesimine olla parim lahendus. Mõnes koridoris või esikus kasutatakse ripplage, mille taha saab peita suurema kaablipundi ja harukarbid. Kui eesmärk on ainult torude või kaablite visuaalne katmine, võib sobida ka torude ja kaablite katmine.
Pinnapealne kaabeldus on tavaliselt odavam ja vähem lõhkuv, kuid see jääb nähtavaks. See sobib näiteks abiruumi, garaaži või ajutisse lahendusse. Elutoas, köögis ja magamistoas eelistatakse enamasti süvistatud lahendust, sest tulemus jääb puhtam ja ei sega mööbli paigutust.
Küsi pakkumisi oma projektile
Saad keskmiselt 3–4 pakkumist.
Päringu esitamine on tasuta ega kohusta tellima.
Kuidas soonte freesimine seina või põrandasse käib?
Soonte freesimine seina või põrandasse algab paigutuse läbimõtlemisest. Enne tööriista käivitamist peavad olema selged pistikupesade, lülitite, valgustite ja kaablite asukohad. Kui need muutuvad pärast freesimist, tähendab see uut lõhkumist, tolmu ja lisakulu.
Tavaline tööjärjekord näeb välja nii.
- Märgitakse pistikupesade, lülitite, valgustite ja kaablite asukohad.
- Seinale või põrandale märgitakse soonte trajektoorid.
- Vajadusel tehakse toosiavad pistikupesadele ja lülititele.
- Soonefreesiga lõigatakse kanalid seina või põrandasse.
- Kaablid või kaablitorud paigaldatakse soonde.
- Kaabel fikseeritakse enne katmist, et see ei liiguks pahteldamise või hilisema paigalduse ajal.
- Soon täidetakse sobiva segu või elektrikukipsiga.
- Pärast seda tuleb krohvimine, pahteldamine ja viimistlus.
Elektrisoonte tegemisel kasutatakse tavaliselt soonefreesi ja ehitustolmuimejat. Tolmuimeja vähendab tolmu hulka, kuid ei tee tööd tolmuvabaks. Betooni ja kivimaterjali lõikamisel tekib peen tolm, mis liigub kiiresti ka kõrvalruumidesse, kui uksed, mööbel ja ventilatsiooniavad on kaitsmata.
Kui sooned tuleb teha põrandasse, on töö sarnane, kuid koormus ja tolm võivad olla suuremad. Põrandasse freesimise puhul tasub vaadata ka põranda freesimise võimalusi, sest betoonpõranda puhul kasutatakse sageli tugevamat tehnikat kui tavalises siseseinas.
Toosiavade ja läbiviikude tegemisel võib töö meenutada betooni puurimist. Kui vaja on avasid betooni, näiteks läbiviikude või süvistatud tooside jaoks, on seotud tööks ka avade puurimine betooni.
Oluline piir jookseb freesimise ja elektritöö vahel. Soon võib olla ette valmistatud ka remondimehe või teemanttööde tegija poolt, kuid elektri ühendamine, mõõtmised ja ohutuse kontroll peavad jääma pädevale elektrikule. See kehtib eriti siis, kui lisatakse uusi pistikupesasid, muudetakse kilpi või vahetatakse vana juhtmestik välja.
Miks on ettevalmistus eriti oluline?
Ettevalmistus määrab, kas töö läheb sujuvalt või muutub remondi kõige tüütumaks osaks. Ruumid tuleb enne freesimist tühjendada või väga korralikult kinni katta. Kui diivan, kapid või köögitehnika jäävad samasse ruumi kaitsmata, on hilisem koristus oluliselt suurem töö kui esialgu tundub.
Tolmu tekib palju ka siis, kui freesil on ehitustolmuimeja taga. Korteris sees elamine võib freesimise ajal olla ebamugav või isegi ebapraktiline, eriti kui töö toimub mitmes ruumis korraga. Lisaks tolmule tuleb arvestada müraga, mis on kortermajas naabrite jaoks hästi kuuldav.
Enne töö algust tasub paberil või telefoni märkmetes läbi käia vähemalt need kohad.
- kuhu tulevad pistikupesad ja mitu neid igasse seina vaja on
- kuhu tulevad lülitid ja kas mõnes kohas on vaja mitmest kohast lülitamist
- kuhu tulevad lae-, seina- ja tööpinnavalgustid
- millised köögiseadmed vajavad eraldi toidet
- kas samal ajal on vaja vedada interneti- või TV-kaablid
Pärast kaablite paigaldust ja enne soonte sulgemist tee seintest fotod. Pildista seinad nii, et näha oleks ka põrand, lagi, nurgad ja aknad. Hiljem on palju lihtsam aru saada, kus kaabel jookseb, kui tahad kinnitada riiulit, pilti, peeglit või köögikappi.
Kui sooned on kinni pandud, tuleb sein tavaliselt uuesti viimistluseks ette valmistada. See võib tähendada krohvimist, pahteldamist, lihvimist ja värvimist. Kui seina pind on freesimise järel ebatasane, võib järgmine vajalik töö olla seina tasandamine.
Mida tasub enne töö tellimist läbi mõelda?
Hea hinnapakkumine algab selgest lähteinfost. Tegija ei pea alati kohapeale tulema, kui saad juba päringus öelda, kui palju sooni on vaja, millisesse materjali freesitakse ja kas töö hõlmab ainult soonte tegemist või ka elektritöid.
Kui sa täpseid meetreid ei tea, anna ligikaudne kirjeldus. Näiteks “köögis 4 pistikupesa ja üks valgusti”, “elutoas kolm uut pistikupesa” või “vaja tuua kaabel kilbist vannituppa”. Selline info on tegijale palju kasulikum kui lihtsalt lause, et oleks vaja natuke freesida.
| Mida päringus märkida? | Miks see oluline on? |
|---|---|
| Ligikaudne soonte pikkus | Aitab hinnata tööaega ja võimalikku jooksva meetri hinda |
| Toosiavade arv | Iga pistikupesa ja lüliti vajab eraldi ava |
| Seina või põranda materjal | Kergplokk, tellis, betoon ja raudbetoon on erineva töömahuga |
| Kas vaja on ka elektritöid | Kaablite ühendamine, kilbitööd ja mõõtmised vajavad pädevat elektrikut |
| Kas ruumid on viimistletud | Valmis ruumis on kaitsmine ja koristus olulisemad |
| Kas koristus peab sisalduma hinnas | Tolmutõrje ja tööjärgne puhastus võivad olla eraldi arvestusega |
Eraldi tasub otsustada, kas kaabel pannakse otse soonde või kaablitorusse. Kaablitoru võib lihtsustada hilisemat kaabli vahetamist, kuid see vajab rohkem ruumi. Vanas paneelseinas ei pruugi sügavama või laiema soone tegemine alati olla lihtne ega mõistlik.
Kui lisaks elektrile on vaja interneti-, TV-, signalisatsiooni- või muid nõrkvoolukaableid, küsi elektrikult juba enne freesimist, kuidas need paigaldatakse. Tugevvool ja nõrkvool on mõistlik viia eraldi või vähemalt selgelt eraldatult, et süsteem oleks ohutum, korrastatum ja hiljem paremini hooldatav.
Köögis tasub suuremad seadmed eraldi läbi mõelda. Ahi, pliit, nõudepesumasin, külmik ja töötasapinna pistikud võivad vajada eraldi kaableid ja gruppe. Kui see selgub alles pärast soonte kinnipanekut, tuleb osa tööd uuesti lahti võtta.
Vannitoas ja teistes niisketes ruumides tuleb elektritöö planeerida koos viimistlusega. Plaaditavas seinas mõjutab toosi asendit plaat, plaadisegu ja hüdroisolatsioon. Tavaline seinaplaat võib olla umbes 7 mm, suurem plaat umbes 9 mm ja lisaks tuleb arvestada segukihiga. Kui toos jääb liiga sügavale, võib hiljem vaja minna tõsterõngaid või parandustööd.
Kui tahad võrrelda, kas sinu puhul on mõistlik teha ainult freesimine või tellida koos elektritöödega terviklahendus, täida Remondituru päring. Lisa sinna ruumid, seinamaterjal, soovitud pistikupesade arv ja info, kas vajad ka kaablite ühendamist.
Saad oma tööle reaalse hinnapildi
Levinud vead kaablisoonte freesimisel
Kõige kallim viga on töö alustamine ilma pistikute, lülitite ja valgustite plaanita. Kui pärast freesimist selgub, et köögikapp tuleb teise kohta või tööpinna pistikupesasid on liiga vähe, tuleb sein uuesti lahti lõigata.
Teine levinud probleem on tolmu ja müra alahindamine. Ka korraliku ehitustolmuimejaga tekib freesimisel palju peent tolmu. Kui ruume ei kata, jõuab tolm kappidesse, tekstiilidele, ventilatsiooniavadesse ja kõrvalruumidesse.
| Viga | Mida see kaasa toob? | Kuidas vältida? |
|---|---|---|
| Plaanita alustamine | Uus lõhkumine ja lisakulu | Märgi enne töö algust pistikud, lülitid ja valgustid |
| Tolmu alahindamine | Pikk koristus ja kahjustatud viimistlus | Tühjenda ruum või kata mööbel ja avad kinni |
| Liiga palju sooni vanas seinas | Sein võib mureneda või nõrgeneda | Küsi tegijalt, kas kaablid saab koondada mõistlikumalt |
| Kaablite asukohti ei dokumenteerita | Hiljem võib puurida kaablisse | Tee enne soonte sulgemist fotod |
| Juhtmejätk jäetakse seina sisse | Rike on hiljem raskesti leitav ja parandatav | Jätkud peavad olema tehtud nõuetekohaselt ja ligipääsetavalt |
Vanas või nõrgas seinas võib liiga palju sooni teha rohkem kahju kui kasu. Eriti ettevaatlik tuleb olla paneelmajas, kus konstruktsioonidesse sekkumine, vales kohas lõikamine või olemasolevate juhtmete vigastamine võib tekitada probleeme nii endale kui ka naabritele.
Paneelmajades võib seina sees olla ka naabri, ühistu või varasemate tööde käigus paigaldatud kaableid. Kui pole kindel, kus olemasolevad juhtmed jooksevad, ei tasu freesimist alustada lihtsalt oletuse põhjal.
Ohtlik viga on ligipääsmatute juhtmejätkude või lahtiste juhtmeotste lihtsalt seina peitmine. Kui ühendus hakkab hiljem kuumenema, katkeb või vajab kontrolli, tuleb sein uuesti lahti võtta. Elektritööde puhul peab ühendusviis olema ohutu ja kontrollitav.
Tihti unustatakse ka see, et freesimine ei lõpe soone tegemisega. Pärast tuleb soon täita, sein krohvida, pahteldada, lihvida ja viimistleda. Kui seda eelarvesse ei pane, tundub töö alguses odavam kui tegelik lõpphind.
Odavad või ebakvaliteetsed kaablid, toosid ja ühendusmaterjalid võivad hiljem kalliks minna. Elektrisüsteem jääb seina sisse aastateks, seega ei ole mõistlik säästa kohtades, mille parandamine tähendab hiljem seina avamist.
Millal tasub tellida freesimistööde teenus professionaalilt?
Freesimistööde teenus tasub tellida professionaalilt siis, kui töö käib betoonis või raudbetoonis, ruum on kortermajas või uuendatakse kogu korteri juhtmestikku. Sellistes töödes on palju kohti, kus vale lõige, vale sügavus või puudulik tolmutõrje võib teha töö kallimaks kui kogenud tegija palkamine.
Professionaal on eriti mõistlik järgmistes olukordades.
- vaja on betooni või raudbetooni freesimist
- töö toimub kortermajas, kus tuleb arvestada müra, tolmu ja naabritega
- plaanis on kogu korteri juhtmestiku uuendamine
- lisanduvad kilbitööd, rikkevoolukaitsmed või uued grupid
- tööd tehakse vannitoas või köögis
- pole teada, kus olemasolevad juhtmed seina sees jooksevad
- töö peab jääma nõuetekohane ja dokumenteeritud
Kui lisaks soonte tegemisele on vaja elektri ühendamist, mõõtmisi või hilisemat kontrolli, peab mängu tulema pädev elektrik. TTJA info järgi tohivad uusi elektripaigaldisi ning pistikupesi ja lüliteid paigaldada spetsialistid. See tähendab, et isegi kui teed osa lõhkumistööst ise, ei tohiks ühendusi ja kontrolli ise teha.
Suurema elektrisüsteemi uuendamise järel võib olla vajalik ka elektripaigaldise audit, eriti kui töö peab olema dokumenteeritud või soovid kindlust, et paigaldis vastab nõuetele.
Isetegemine võib kõne alla tulla ainult piiratud ettevalmistustööna elektriku juhiste järgi. Näiteks võib tellija mõnikord ise ruumid tühjendada, vana viimistluse eemaldada või freesimiseks vajalikud kohad ette märkida. Betooni lõikamine ja elektritöödega seotud otsused tasub jätta tegijale, kellel on kogemus ja õiged tööriistad.
Soonefreesi rent jääb tavaliselt umbes 15–30 €/päev, kuid see ei ole kogu isetegemise kulu. Lisanduda võivad ehitustolmuimeja, tolmukotid, teemantkettad, kaitsevahendid, transport ja hilisem koristus. Kui töö venib mitme päeva peale, võib rendikulu kiiresti kasvada.
Betooni ja kivimaterjali puhul kasutatakse sageli teemanttööde tehnikat. Kui töö sisaldab lisaks soontele ka läbiviike või avasid, võib seotud teenuseks olla ka teemantpuurimine.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu töö on pigem väike freesimine või osa suuremast elektritööde projektist, küsi pakkumised koos töö kirjeldusega. Nii saad teada, kas vajad ainult freesimistööde tegijat või elektrikut, kes võtab kogu lahenduse tervikuna ette.
Võrdled mitut pakkumist rahulikult enne otsust
Kuidas saada kaablisoonte freesimise hinnapakkumine Remondituru kaudu?
Kaablisoonte freesimise hinnapakkumine on täpsem siis, kui annad kohe alguses tegijale selge ülevaate töö mahust. Piisab ka ligikaudsest kirjeldusest, sest paljudel juhtudel saab esmase hinnangu anda juba ruumide, seinamaterjali, soonte pikkuse ja tooside arvu põhjal.
Remonditurul päringu tegemine on tasuta ja võtab vaid paar minutit. Pärast päringu esitamist saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna ettevõtetelt, tihti juba samal päeval. Nii ei pea sa ise kümnete firmadega ühendust võtma ega ootama, kes üldse vastab.
Praktikas võib ise pakkumisi küsides olla vaja ühendust võtta umbes 15 ettevõttega, et saada 3 pakkumist. Osa ettevõtteid ei vasta, osa on hõivatud ja osa ei ole väiksemast tööst huvitatud. Ühe päringuga saad kiiremini ülevaate, milline on sinu töö tegelik hinnatase.
Päringus tasub märkida järgmised asjad.
- töö asukoht ja kas tegemist on korteri, maja või muu ruumiga
- seina või põranda materjal, näiteks tellis, kergplokk, betoon või raudbetoon
- hinnanguline soonte pikkus meetrites või ruumide kaupa kirjeldus
- toosiavade arv pistikupesadele ja lülititele
- kas vaja on ainult freesimist või ka elektritöid
- kas töö peaks sisaldama koristust ja viimistluseks ettevalmistamist
Kui täpseid mõõte ei ole, kirjuta töö vajadus lahti igapäevases keeles. Näiteks “vaja lisada kööki 4 pistikupesa ja viia kaabel kilbist uue ahjuni” on tegijale parem info kui lihtsalt “vaja elektrisooni”.
Kui soovid võrreldavaid pakkumisi, küsi kõigilt tegijatelt sama sisuga hinda. Täpsusta, kas pakkumine sisaldab ainult soonte freesimist või ka toosiavasid, kaablite paigaldust, ühendamist, tolmutõrjet ja tööjärgset koristust. Nii väldid olukorda, kus üks hind tundub odav, aga osa vajalikust tööst lisandub hiljem eraldi.
Täida lühike päring Remondituru kaudu ja saad oma tööle reaalse hinnapildi. Nii näed kiiresti, kas sinu puhul on tegemist väikese freesimistööga või suurema elektritööde projektiga.
Täidad ühe vormi ja saad tavaliselt mitu pakkumist juba samal päeval!
Korduma kippuvad küsimused
Väike töö, näiteks ühe lühikese kaablisoone või paari toosiava tegemine, võib võtta mõne tunni. Keskmise korteri puhul, kus freesitakse sooned mitmesse ruumi ja tehakse mitu toosiava, tasub arvestada vähemalt ühe tööpäevaga.
Kui freesimine on osa kogu korteri elektrisüsteemi uuendamisest, venib töö tavaliselt mitme päeva peale, sest lisanduvad kaablite vedu, ühendamine, kilbitööd, mõõtmised ja hilisem viimistluseks ettevalmistamine.
Jah, tolmu tekib palju ka siis, kui kasutatakse ehitustolmuimejaga soonefreesi. Betooni, tellise ja kergploki lõikamisel tekib peen tolm, mis levib kiiresti kõrvalruumidesse, kui uksed, mööbel ja ventilatsiooniavad on katmata.
Enne töö algust tasub ruum tühjendada või mööbel korralikult kinni katta. Kui freesimine toimub mitmes ruumis, on korteris samal ajal elamine sageli ebamugav.
Saab, kuid see ei ole tavaliselt kõige mugavam ega soodsam variant. Freesimine lõhub viimistlust, tekitab tolmu ja pärast tuleb sooned uuesti täita, pahteldada, lihvida ning värvida või tapeetida.
Kui vaja on ainult ühte lisajuhet ja sein on juba valmis, võib mõnikord olla mõistlikum kasutada pinnapealset kaablikarbikut. Kui plaanis on suurem remont, on juhtmete peitmine seina sisse parem ja puhtama lõpptulemusega lahendus.
Kortermajas tuleb olla ettevaatlik, eriti paneelmajas. Seina sees võivad olla olemasolevad elektrijuhtmed, naabri kaablid või ühistu tehnosüsteemid. Samuti tuleb arvestada müraga ja teha tööd ajal, mil see on majas lubatud.
Kandvatesse konstruktsioonidesse sekkumisel ei tasu lähtuda oletusest. Kui pole kindel, millise seinaga on tegu või kus kaablid jooksevad, tasub töö lasta üle vaadata kogenud tegijal.
Kaablitoru võib olla parem lahendus siis, kui soovid hiljem kaablit lihtsamalt vahetada või lisada. Toru kaitseb kaablit ja teeb süsteemi hooldatavamaks.
Samas vajab kaablitoru rohkem ruumi, mistõttu peab soon olema laiem või sügavam. Vanas paneelseinas ei pruugi see alati olla mõistlik. Elektrik saab hinnata, kas sinu seina ja kaablite arvu puhul on toru kasutamine praktiline.
Parem on elektri- ja nõrkvoolukaablid viia eraldi või vähemalt selgelt eraldatult. See aitab vähendada häirete riski, muudab süsteemi korrastatumaks ja teeb hilisema hoolduse lihtsamaks.
Kui ruumi on vähe ja kaablid liiguvad samas suunas, tasub küsida elektrikult, kuidas need ohutult paigutada. Oluline on, et lahendus ei oleks lihtsalt mugav, vaid ka nõuetekohane ja hiljem arusaadav.
Mõnikord on see võimalik, kui elektrik annab enne töö algust juhised ja märgib, kuhu sooned teha. Arvestada tuleb siiski tolmu, müra, füüsilise töö ja tööriistade rendikuluga. Soonefreesi rent võib olla umbes 15–30 € päevas, kuid lisanduvad tolmuimeja, tolmukotid, kettad, kaitsevahendid ja koristus.
Elektri ühendamine, mõõtmised ja ohutuse kontroll peavad jääma pädevale elektrikule. Kui töö on betoonis, raudbetoonis või seotud kogu korteri juhtmestiku uuendamisega, on sageli mõistlikum tellida töö tervikuna.
Kõige kindlam on küsida mitu võrreldavat pakkumist. Kirjelda päringus töö asukoht, seina või põranda materjal, ligikaudne soonte pikkus, toosiavade arv ja see, kas vajad ainult freesimist või ka elektritöid.
Saad oma tööle pakkumisi lihtsalt päringut täites Remondituru kaudu. Päringu tegemine on tasuta ja tavaliselt saad mitu pakkumist oma piirkonna tegijatelt.
