Kui palju maksab veranda ehitamine?
Veranda ehitamise hind jääb väiksemate tööde puhul sageli mõnesajast eurost paari tuhande euroni, kuid suurem veranda juurdeehitus koos katuse, palkraamistiku või klaasidega võib maksta mitu tuhat eurot. Remondituru kaudu tehtud tööde põhjal on veranda ehitamise keskmine hind olnud umbes 1570 €. Kui soovid ainult väikest katusega sissepääsu või treppide kaitset, võib piisata lihtsamast lahendusest. Kui tahad maja ette korralikku istumisala, katust või klaasverandat, tuleb arvestada suurema eelarvega.
Soodsaim Remondituru näide oli 525 € maksnud väike eesõu katus ja trepid. Kalleim näide oli 3740 € maksnud palkmaja veranda palkraamistikuga. See näitab hästi, et sama sõna „veranda“ võib tähendada väga erinevat tööd.
Järgnevad soovitused põhinevad klientide, tegijate, Remondituru kaudu tehtud tööde ja interneti arutelude kogemustel. Üks asi, mille paljud alguses alahindavad, on see, et veranda hind ei ole ainult põrandalaudade ja mõne posti hind. Suure osa maksumusest annavad alus, katus, vee ärajuhtimine, trepid, piirded ja ühendus olemasoleva majaga.
Kui küsid, palju maksab veranda ehitamine, siis hea üldpilt on selline:
- väike sissepääsu katus, trepid või lihtne veranda võib jääda mõnesaja euro suurusjärku
- tavalisem veranda ehitus jääb sageli umbes 1000–3000 € vahele
- keerukam palk-, katuse- või klaasilahendusega veranda juurdeehitus võib maksta mitu tuhat eurot
Võrdluseks jääb lihtsa puitterrassi või veranda aluspõranda ehitus sageli umbes 100–180 €/m² suurusjärku. Keerukam süvaimmutatud puitterrass võib olla umbes 180–230 €/m². Katusealune lisab hinnale tuntavalt juurde. Lihtsam plastikkatusega katusealune võib alata umbes 90 €/m² ja liimpuidu ning klaasiga lahendus umbes 170 €/m² suurusjärgust.
Kui veranda hakkab meenutama juba väikest kinnist ruumi, aiamaja või talveaeda, liigub hind tavalisest terrassist kõrgemale. Sellisel juhul tulevad juurde seinad, uksed, aknad, tugevam konstruktsioon, võimalik soojustus ja täpsem puusepatöö. Aiamaja tüüpi ehitiste hinnatase algab tihti umbes 330 €/m² suurusjärgust.
Mõtled veranda ehitamise peale? Jäta päring Remondituru kaudu ja saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna tegijatelt. Nii näed kiiresti, milline on sinu töö tegelik hinnatase.
Päringu tegemine on tasuta ega kohusta tellima!
Mis mõjutab veranda hinda kõige rohkem?
Veranda lõpphind sõltub kõige rohkem sellest, kas tegemist on lihtsa avatud lahenduse, katusega veranda, klaasveranda või sisuliselt väikese juurdeehitusega. Ainult ruutmeetrite järgi ei saa head hinnangut anda, sest 10 m² lihtne põrand ja 10 m² klaasitud veranda on täiesti erineva töömahuga.
| Hinda mõjutav osa | Mida see praktikas tähendab? |
|---|---|
| Suurus | Suurem pind vajab rohkem materjali, karkassi ja tööaega. |
| Vundament või alus | Keeruline pinnas, kalle või külmakerked võivad teha aluse kallimaks. |
| Katus | Katusega veranda vajab tugevamat kandekonstruktsiooni ja vee ärajuhtimist. |
| Klaasid | Klaasveranda ehitus lisab klaaside, mõõdistuse ja tihedate liitekohtade kulu. |
| Trepid ja piirded | Kõrgem veranda vajab ohutuid treppe, käsipuid ja piirdeid. |
| Ühendus majaga | Maja külge ehitamisel peab lahendus juhtima vee eemale ega tohi kahjustada fassaadi. |
| Luba või projekt | Suurem veranda juurdeehitus võib vajada ehitusteatist, projekti või ehitusluba. |
Avatud veranda on üldjuhul soodsam kui klaasitud lahendus. Klaasveranda ehitus või kinnise terrassi ehitus on kallim, sest juurde tulevad klaasid või lükandklaasid, tugevam kandekonstruktsioon, täpne mõõdistus, tuule- ja vihmakindlad liitekohad, veeplekid, tihendused ja äravoolulahendus.
Terrassiklaaside standardkomplektide hinnatase jääb sageli umbes 900–1100 € ühe ava kohta. Kui ava on erimõõdus, maja sein ei ole sirge või soovid paremat liuglahendust, võib hind kasvada. Kui plaanid olemasoleva veranda hiljem klaasida, tasub juba ehituse alguses tegijaga läbi rääkida, kas karkass peab seda koormust kandma.
Kui sind huvitab klaasitud lahendus, on kasulik lugeda ka terrassi klaasimise võimaluste kohta. Katusega lahenduse puhul annab hea võrdluspunkti ka katusega terrass, sest veranda katuse puhul tuleb lahendada samad põhiküsimused nagu kalle, vee äravool ja kandvus.
Pergola- või varikatuse tüüpi valmislahendused maksavad väiksemate 3 × 3 m ja 3 × 4 m mõõtude puhul sageli umbes 1700–2900 €. Suuremad, mootoriga või klaasiseintega lahendused võivad maksta mitu tuhat eurot.
Pakkumisi võrreldes kontrolli alati, kas trepid, piirded, vihmaveesüsteem, viimistlus ja vana konstruktsiooni lammutus on hinnas. Tihti tundub üks pakkumine odavam lihtsalt sellepärast, et osa vajalikest töödest ei ole sinna sisse arvestatud.
Millist verandat maja ette valida?
Veranda maja ette tasub valida selle järgi, mida sa päriselt vajad. Kui tahad ainult, et välisuks ja trepp oleksid vihma ning lume eest kaitstud, piisab sageli väikesest katusega sissepääsust. Kui soovid kohta, kus suvel istuda, on mõistlikum avatud veranda või suurem katusega veranda. Kui tahad pikemat kasutushooaega ja tuulekaitset, tasub kaaluda klaasverandat või kinnise terrassi ehitust.
| Lahendus | Millal sobib? | Mida arvestada? |
|---|---|---|
| Väike katusega sissepääs | Kui eesmärk on kaitsta ust, treppi ja liikumisteed. | Soodsam kui suur veranda, kuid peab juhtima vihmavee majast eemale. |
| Avatud veranda | Kui soovid suvist istumisala ja lihtsamat lahendust. | Tuul, vihm ja lumi pääsevad külgedelt ligi. |
| Katusega veranda | Kui tahad rohkem ilmastikukaitset ja mugavamat sissepääsu. | Vajab tugevamat karkassi, õiget kallet ja vihmavee ärajuhtimist. |
| Klaasveranda | Kui soovid tuule- ja vihmakaitsega pikemat kasutushooaega. | Klaasid tõstavad hinda ja nõuavad täpset mõõdistust. |
| Kinnine veranda või talveaia sarnane ruum | Kui soovid verandat kasutada ka jahedamal ajal. | Aastaringne kasutus eeldab soojustuse, ventilatsiooni, kütte ja külmasildade läbimõtlemist. |
Lihtsaim valik ei ole alati halb valik. Kui kasutad verandat peamiselt suvel või tahad kaitsta välisust, ei ole mõtet ehitada kallist kinnist klaaslahendust. Samas ei tasu liiga nõrka avatud karkassi ehitada siis, kui tead juba ette, et soovid veranda hiljem klaasida.
Klaasitud veranda ei ole automaatselt soe eluruum. Kui eesmärk on aastaringne kasutus, tuleb läbi mõelda soojustus, ventilatsioon, kondensatsioon, küte, põranda ja vundamendi lahendus ning külmasillad. Vastasel juhul võib tulemus olla ilus, aga talvel külm ja niiske.
Hea veranda sobib maja stiiliga ja teeb igapäevase liikumise mugavamaks. Enne otsust mõtle läbi, kust paistab päike, kust tuleb tuul, kas vajad privaatsust, kas trepid on talvel ohutud ja kas veranda ei varja liigselt aknaid.
Kui kaalud verandale katust, vaata lisaks katusega terrassi lahendusi. Kui veranda on osa suuremast väliala ümbertegemisest, võib abiks olla ka info terrassi laiendamise kohta.
Kui sa pole kindel, kas sinu majale sobib paremini avatud veranda, katusega veranda või klaasveranda, kirjelda soov päringus võimalikult lihtsalt. Lisa ligikaudsed mõõdud ja fotod maja eest. Tegijad saavad selle põhjal pakkuda sobiva lahenduse ja hinna.
Võrdled mitut pakkumist rahulikult enne otsust
Küsi pakkumisi oma projektile
Saad keskmiselt 3–4 pakkumist.
Päringu esitamine on tasuta ega kohusta tellima.
Kuidas veranda ehitamine käib?
Veranda ehitamine algab sellest, et pannakse paika kasutuseesmärk. Tegija peab teadma, kas veranda on mõeldud ainult välisukse ja trepi kaitseks, suviseks istumisalaks, hilisemaks klaasimiseks või vana maja stiiliga sobivaks juurdeehituseks. Sellest sõltuvad nii mõõdud, kandekonstruktsioon, katuse lahendus kui ka hind.
Hea tööjärjekord aitab vältida olukorda, kus kõigepealt ehitatakse valmis lihtne põrand ja hiljem selgub, et see ei kanna klaase, katust või suuremat lumekoormust.
| Töö etapp | Mida tehakse? | Miks see oluline on? |
|---|---|---|
| Kasutuseesmärgi täpsustamine | Leitakse, kas vaja on avatud verandat, katusega verandat, klaasverandat või kinnist terrassi. | Vale lähteülesanne võib hiljem tähendada ümberehitust. |
| Mõõdistus ja asukoha hindamine | Vaadatakse ukse asukohta, sokli kõrgust, maapinna kallet, vihmavee ja lume liikumist. | Veranda peab sobima maja ette ega tohi hakata vett seina poole juhtima. |
| Lahenduse planeerimine | Valitakse puitkarkass, palkraamistik, metallkarkass või alumiiniumlahendus. | Konstruktsioon peab sobima katuse, klaaside ja kasutuskoormusega. |
| Loa või teatise kontroll | Enne ehitust vaadatakse, kas töö vajab ehitusteatist, projekti või ehitusluba. | Hiljem seadustamine võib olla kallim ja tülikam kui kohe õigesti alustamine. |
| Aluse rajamine | Eemaldatakse huumuskiht, paigaldatakse geotekstiil, killustik või liiv ning rajatakse postid või vaiad. | Korralik alus vähendab vajumist, niiskust ja külmakergete mõju. |
| Karkassi ehitus | Ehitatakse kandekonstruktsioon ja laagid vastavalt valitud põrandamaterjalile. | Liiga hõre karkass võib põhjustada põranda läbivajumist. |
| Katus ja vee äravool | Paigaldatakse katus, vajalikud plekid, tihendused ja vihmavee lahendus. | Vesi peab liikuma majast eemale, mitte fassaadi või sokli sisse. |
| Põrand, trepid ja piirded | Paigaldatakse laudis, astmed, käsipuud ja piirded. | Need määravad igapäevase kasutusmugavuse ja ohutuse. |
| Klaasid ja viimistlus | Lisatakse klaasid või tuulekaitse ning töödeldakse puiduotsad ja pinnad. | Viimistlus pikendab puidu eluiga ja annab lõpptulemusele puhta välimuse. |
Mõõdistuse etapis tasub vaadata rohkem kui ainult veranda laiust ja sügavust. Oluline on ka see, kui kõrgel on välisuks, kuhu jäävad vihmaveetorud, kas trepp mahub mugavalt ära ja kas veranda ei varja akent. Kui veranda tuleb vana maja külge, peab tegija hindama ka sokli ja fassaadi seisukorda.
Kui töö vajab täpsemat joonist või asendiplaani, võib abiks olla terrassi projekteerimine. See on eriti mõistlik siis, kui veranda tuleb suurem, klaasitud, katusega või seotud loa küsimisega.
Karkassi puhul sõltub laagide vahe valitud põrandamaterjalist. Tavalise 28 mm terrassilaua puhul on tüüpiline laagide samm umbes 500–600 mm. Komposiitmaterjali puhul võib suurim lubatud samm olla väiksem, näiteks kuni umbes 450 mm, sõltuvalt profiilist ja paigaldusnurgast.
Treppide juures tasub mugavus kohe läbi mõelda. Hea võrdlusnäitena kasutatakse sageli umbes 300 mm astmelaiust ja 150 mm astmekõrgust. Kui astmed jäävad liiga kõrged või kitsad, on veranda talvel ja vihmaga ebamugav ning libedam.
Kõrgema veranda puhul ei tohiks piirdeid ja käsipuid jätta viimaseks mõtteks. Kui veranda on maapinnast kõrgemal või trepp on pikk, tasub vaadata ka terrassi käsipuude ja piirete lahendusi. Katuse ja vee äravoolu juures võib eraldi vaja minna ka vihmaveerenni paigaldust.
Kui veranda peab valmima kindlaks ajaks, näiteks enne suve või enne välisukse vahetust, tasub päring teha varakult. Kevadel ja suve alguses on terrassi- ja verandatööde tegijatel tihti kõige kiirem aeg.
Täidad ühe vormi ja saad tavaliselt mitu pakkumist juba samal päeval!
Kas veranda juurdeehitus vajab luba?
Veranda juurdeehituse puhul tuleb loa või teatise vajadus enne ehitamist üle kontrollida. Sama töö võib ühes olukorras olla väike varikatus, teises olukorras maja laiendus ja kolmandas olukorras eraldi rajatis. Täpne kohustus sõltub lahendusest, asukohast ja ehitise liigist.
Kõige lihtsam on alustada ehitisregistrist ja kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistist. Kui veranda kinnitub majale ja muudab hoone mahtu või välisilmet, ei tasu eeldada, et tegemist on lihtsalt väikese kodutööga.
| Lahendus | Mida võib vaja minna? |
|---|---|
| 0–20 m² ja kuni 5 m kõrge elamu või seda teenindav hoone | Teatise või loa nõue võib puududa, kuid nõuded tuleb siiski üle kontrollida. |
| 20–60 m² lahendus | Võib olla vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. |
| Üle 60 m² või üle 5 m kõrgune lahendus | Võib olla vajalik ehitusluba. |
| Maja laiendamine | Tuleb arvestada olemasoleva hoone andmeid ja ehitisregistri infot. |
| Varikatus või rajatis | Nõuded võivad erineda sellest, mis kehtib elamu laiendamisel. |
Üks levinud viga on alustada ehitust mõttega, et „nii väike asi ei vaja kindlasti midagi“. Probleem tekib hiljem maja müügil, kasutusloa taotlemisel või siis, kui naaber juhib tähelepanu ehitusregistri ja tegeliku olukorra erinevusele.
Kui veranda on suurem, katusega, klaasitud või muudab maja välisilmet, tasub kohe alguses küsida tegijalt, kas ta aitab ka projekti või ehitusteatisega. Vajadusel sobib siia juurde terrassi projekteerimine, sest korralik joonis teeb ka hinnapakkumise täpsemaks.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu veranda vajab luba, kirjelda päringus olemasolevat maja, soovitud veranda mõõte ja seda, kas veranda kinnitub hoone külge. Tegijad oskavad tavaliselt juba esialgse info põhjal öelda, kas tuleks arvestada projekti või kooskõlastustega.
Millele pöörata tähelepanu aluse, katuse ja niiskuse juures?
Veranda vastupidavuse määravad kõige rohkem alus, niiskuse liikumine ja katuse ühendus majaga. Ilus laudis ei päästa olukorda, kui konstruktsioon on liiga madalal, puit jääb niiskesse kohta või vihmavesi jookseb maja seina poole.
Tihti tehakse see viga, et veranda ehitatakse liiga lähedale maapinnale. Puit ei tohi jääda vastu mulda ega halvasti tuulduvasse kohta. Veranda või terrassi alla tasub jätta vähemalt umbes 100 mm ehk 10–15 cm õhuvahe, et niiskus saaks välja kuivada.
Aluspinna ettevalmistus on väike osa töö välimusest, aga suur osa veranda elueast. Huumuskiht tuleb eemaldada, sest see hoiab niiskust ja soodustab taimekasvu. Geotekstiil ning killustik või liiv aitavad hoida aluse puhtama, kuivema ja stabiilsemana.
- eemalda veranda alt kasvupinnas ja huumuskiht
- paigalda geotekstiil, et taimed ja pinnas ei seguneks aluskihiga
- kasuta killustikku või liiva, et alus ei jääks pehmeks ja niiskeks
- jäta puidu ja maapinna vahele piisav õhuvahe
Vundamendi puhul tuleb arvestada pinnase, külmumispiiri ja koormusega. Eesti kliimas võivad külmakerked valesti rajatud poste või vundamenti liigutada. Kui veranda hakkab liikuma, lähevad paigast ka põrand, trepid, klaasid ja katuse liitekohad.
| Aluse lahendus | Millal sobib? | Mida arvestada? |
|---|---|---|
| Kruvivaiad | Kui soovitakse kiiret lahendust ilma suure kaevetööta. | Vaiad keeratakse tavaliselt allapoole külmumispiiri ja betooni kuivamist ei pea ootama. |
| Betoonpostid | Kui soovitakse klassikalist postvundamenti. | Kruusapinnasel võib piisata umbes 500–600 mm sügavusest august kuni tugeva aluskihini. |
| Sügavam postilahendus | Kui pinnas on mullane, savine või külmakerkeline. | Vaja võib minna umbes 750–1000 mm sügavust või külmumispiirini ulatuvat lahendust. |
| Lihtsam plokilahendus | Väikese ja madala lahenduse puhul. | Ei sobi igasse pinnasesse ega suurema katuse või klaaside koormuse alla. |
Kui veranda alus on betooniga seotud või kaalud tugevamat lahendust, võib lisainfot anda ka betoonterrassi ehitus. Veranda puhul ei tähenda see alati betoonterrassi rajamist, kuid aluse ja niiskuse põhimõtted on paljuski sarnased.
Maja külge ehitatava veranda kõige tundlikum koht on ühendus fassaadi, sokli ja katusega. Liiga tihe ühendus maja seinaga võib koguda vett ja prahti ning põhjustada niiskuskahjustusi. Veranda katus peab olema sellise kaldega, et vesi liigub majast eemale, mitte seina sisse.
Katuse puhul tuleb läbi mõelda plekid, tihendused, lumekoormus ja vihmavee ärajuhtimine. Kui vihmaveerennid puuduvad või vesi langeb otse trepile, võib veranda muutuda talvel libedaks ja puit saab kiiremini kahjustada. Vajadusel tasub koos veranda ehitusega planeerida ka vihmaveerenni paigaldus.
Hea veranda ei ole ainult ilus majaesine. See peab juhtima vee õigesse kohta, kuivama pärast vihma ära ja püsima paigal ka pärast mitut talve.
Milliseid materjale veranda ehitamisel kasutada?
Veranda materjal tasub valida selle järgi, kui palju hooldust oled valmis tegema ja kui niiskes kohas konstruktsioon asub. Kõige levinum ja soodsam valik on süvaimmutatud puit, eriti karkassi, postide ja muude välitingimustes niiskusega kokku puutuvate osade puhul.
Põrandalaual on hinnale suur mõju, kuid ainult laudise järgi ei saa veranda lõpphinda arvutada. Laudise hinnale lisanduvad karkass, postid, talad, kinnitused, geotekstiil, killustik või liiv, vundamendipostid või kruvivaiad, viimistlus, trepid ja piirded.
| Materjal | Hinnatase ainult laudise eest | Millal sobib? |
|---|---|---|
| Süvaimmutatud terrassilaud | umbes 18–20 €/m² | Kui soovid soodsamat ja tavapärast puitlahendust. |
| Termotöödeldud puit | umbes 40–50 €/m² | Kui tahad stabiilsemat ja vähem niiskust imavat puitu. |
| WPC komposiit | umbes 65–90 €/m² | Kui soovid vähem hooldust ja oled valmis kallimaks materjaliks. |
| Väärispuit, näiteks IPE | umbes 150 €/m² või rohkem | Kui eelarve lubab väga vastupidavat ja kallimat lahendust. |
Süvaimmutatud puit on hea valik siis, kui veranda peab olema mõistliku hinnaga ja oled valmis puitu hooldama. See sobib hästi karkassiks ja põrandaks, kuid ainult siis, kui konstruktsioon on õigesti tuulutatud ja puit ei jää vastu maad.
Termotöödeldud puit on stabiilsem, imab vähem niiskust ja liigub mõõtudes vähem. See on kallim, kuid võib olla hea valik siis, kui soovid ilusamat puitpinda ja rahulikumat välimust. Ka termopuit vajab hooldust, kui tahad säilitada selle tooni ja vähendada pinna pragunemist.
WPC ehk puitplastkomposiit vajab vähem hooldust kui tavaline puit, kuid selle paigaldamisel tuleb täpselt järgida tootja juhiseid. Komposiitmaterjal võib vajada tihedamat alusroovitust kui tavaline terrassilaud. Kui karkass on liiga hõre, võib laudis aja jooksul läbi vajuda.
Üks väike, aga oluline töö on saetud puiduotste töötlemine. Lõikepinnad imavad niiskust kiiremini kui tehases töödeldud pind. Kui otsad jäävad töötlemata, hakkavad need esimesena vett sisse võtma ja pragunema.
Kinnituste pealt ei tasu kokku hoida. Välitingimustes tuleb kasutada sobivaid kruve, nurgikuid ja muid metallosi, näiteks kuumtsingitud või roostevabu kinnitusi. Tavaline kruvi võib niiskuse ja temperatuurimuutuste käes kiiresti roostetada ning rikkuda ka puitu.
- betooni ja puidu kokkupuutekoht tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga
- laudade vahe peab võimaldama vee äravoolu ja puidu paisumist
- 28 × 120 mm laua puhul arvestatakse sageli umbes 8 jm lauda 1 m² kohta
- 5 mm vahet kasutatakse sageli ühtlaste laudade vahede saamiseks
Kui veranda tuleb katuse alla ja vihma saab vähe, võib hooldusvajadus olla väiksem. Kui põrand on avatud vihmale, lumele ja päikesele, tuleb arvestada regulaarse puhastuse ja õlitamisega.
Millal tasub palgata veranda ehitaja?
Veranda ehitaja tasub palgata siis, kui töö mõjutab maja konstruktsiooni, fassaadi, katust või vee liikumist. Lihtsa, madala ja väikese avatud veranda võib oskustega inimene ise teha, kuid veranda juurdeehitus on tavalisest terrassist keerukam, sest mängu tulevad maja külge liitmine, katus, niiskus ja sageli ka ametlikud nõuded.
Isetegemine võib sobida siis, kui sul on varasem puutöökogemus, õiged tööriistad ja oskad rajada tugeva aluse. Kui töö käigus tuleb aga lahendada katus, klaasid, trepid või keeruline pinnas, on professionaal tavaliselt turvalisem valik.
| Olukord | Kas teha ise või tellida? | Miks? |
|---|---|---|
| Väike madal avatud lahendus | Võib sobida isetegijale | Kui alus on lihtne ja sul on varasem puutöökogemus. |
| Veranda kinnitub maja külge | Pigem tellida | Vale ühendus võib tekitada niiskuskahjustusi fassaadis või soklis. |
| Tuleb ehitada katus | Pigem tellida | Katus peab kandma lund ja juhtima vee majast eemale. |
| Veranda on klaasitud või klaasitakse hiljem | Tellida | Konstruktsioon peab kandma klaase ja tuulekoormust. |
| Veranda on kõrgel | Tellida | Treppide, käsipuude ja piirete ohutus muutub väga oluliseks. |
| Vana maja, palkmaja või niiskusprobleemid | Tellida kogenud tegijalt | Vale lahendus võib halvendada seina või sokli kuivamist. |
| Vaja on ehitusteatist, projekti või luba | Tellida või kaasata spetsialist | Dokumendid ja tegelik ehitus peavad omavahel klappima. |
Katus või klaasid muudavad töö kohe keerukamaks. Konstruktsioon peab kandma lume-, tuule- ja klaasikoormust. Kui see on alguses liiga nõrk, ei pruugi hilisem klaasimine olla mõistlik ilma ümberehituseta.
Kõrgema veranda puhul on turvalised trepid ja piirded sama olulised kui ilus põrandalaud. Libedad või liiga järsud astmed muutuvad probleemiks just talvel ja vihmaga, kui veranda kasutamine peaks olema kõige mugavam.
Vigane alus, halb katuseühendus või vale tuulutus võivad hiljem kalliks minna. Esialgne kokkuhoid võib kaduda kiiresti, kui tuleb parandada vajunud põrandat, vett saanud fassaadi või pragunenud klaasilahendust.
Kui sul on olemas üldine idee, aga ei tea, kas see on tehniliselt mõistlik, tasub küsida pakkumisi koos tegijate soovitustega. Nii saad võrrelda mitte ainult hinda, vaid ka seda, millist lahendust keegi pakub.
Saad oma tööle reaalse hinnapildi
Mida peaks veranda ehituse hinnapakkumine sisaldama?
Veranda ehituse hinnapakkumine peab näitama selgelt, mida hind sisaldab. Sama sõna „veranda“ võib eri ehitajate pakkumistes tähendada väga erinevat töömahtu. Ühes pakkumises võib olla ainult põrand ja karkass, teises ka katus, trepid, vihmaveesüsteem, klaasid ja viimistlus.
Odav pakkumine ei pruugi olla halb, kuid seda tuleb võrrelda sama töömahu järgi. Kui pakkumisest puuduvad katus, trepid, vihmavee ärajuhtimine, klaasid või lammutustööd, ei ole lõpphind enam võrreldav.
| Pakkumise osa | Mida täpsustada? |
|---|---|
| Materjalid ja tööjõud | Kas hind sisaldab nii materjale kui ka paigaldust? |
| Transport | Kas materjalide toomine objektile on hinna sees? |
| Lammutus | Kas vana trepi, katuse, varikatuse või terrassi eemaldamine on arvestatud? |
| Vundament | Kas kasutatakse kruvivaiu, betoonposte või muud lahendust? |
| Karkass | Mis mõõdus ja millise immutusklassiga puitu kasutatakse? |
| Põrandamaterjal | Kas tegu on süvaimmutatud puidu, termopuidu, komposiidi või muu materjaliga? |
| Trepid ja piirded | Kas trepid, käsipuud ja piirded on hinnas või lisanduvad eraldi? |
| Katus | Kas hind sisaldab katusekatet, plekke, tihendusi ja kandekonstruktsiooni? |
| Vihmaveesüsteem | Kas vihmaveerennid ja äravool on lahendatud? |
| Klaasid | Kas klaasid, uksed või lükandsüsteemid on hinnas? |
| Viimistlus | Kas puiduotsad, õlitamine või muu pinnatöötlus on arvestatud? |
| Dokumendid | Kas ehitusteatis, projekt või kooskõlastused on tellija või tegija ülesanne? |
| Lõputööd | Kas jäätmete äravedu, tööde kestus, garantii ja hooldussoovitused on kirjas? |
Eelarve kasvab sageli siis, kui algselt lihtsale verandale lisatakse töö käigus katus, klaasimine, tugevam konstruktsioon, fassaadi või sokli parandused, erimõõdus klaasid, trepid, käsipuud, piirded või vihmaveesüsteem.
Kui veranda on kõrgem või treppidega, tasub pakkumises eraldi vaadata terrassi käsipuude ja piirete osa. Katusega veranda puhul on sama oluline kontrollida, kas kaasas on ka vihmaveerenni paigaldus või vähemalt selge vee ärajuhtimise lahendus.
Hea pakkumine ei pea olema kõige pikem, kuid see peab olema arusaadav. Kui sa ei saa aru, kas katus, trepp või viimistlus on hinnas, küsi see enne töö alustamist üle.
Kuidas Remondituru kaudu sobiv tegija leida?
Veranda ehitaja leidmine on lihtsam, kui töö kirjeldus on selge ja küsid pakkumisi mitmelt tegijalt korraga. Remonditurul päringu tegemine on tasuta, võtab vaid paar minutit ja pärast päringu esitamist saad tavaliselt 3–4 pakkumist oma piirkonna ettevõtetelt. Tihti tulevad esimesed pakkumised juba samal päeval.
See säästab palju aega, sest sa ei pea ise kümnete firmadega ühendust võtma. Varasem praktiline kogemus näitab, et ise hinnapakkumisi küsides tuli 3 pakkumise saamiseks ühendust võtta umbes 15 ettevõttega. Paljud ei vastanud, olid hõivatud või ei olnud konkreetsest tööst huvitatud.
Remondituru kaudu saad kiiremini ülevaate, milline on sinu veranda ehitamise tegelik hinnatase. Samuti näed, millised tegijad on valmis töö ette võtma ja saad pakkumisi rahulikult võrrelda.
Päringus tasub kirjeldada võimalikult konkreetselt, mida soovid:
- kas soovid avatud verandat, katusega verandat, klaasverandat või kinnist terrassi
- ligikaudsed mõõdud, näiteks laius, sügavus ja kõrgus maapinnast
- fotod olemasolevast majaesisest, trepist, soklist ja fassaadist
- kas vana trepp, varikatus või terrass tuleb eemaldada
- kas soovid katust, klaase, piirdeid või vihmaveesüsteemi
- millist materjali eelistad, näiteks süvaimmutatud puitu, termopuitu või komposiiti
- kas veranda võib vajada ehitusteatist, projekti või kooskõlastust
Mida paremini on päring kirjeldatud, seda täpsemad tulevad ka pakkumised. Kui lisad fotod ja mõõdud, saab tegija kohe aru, kas tegemist on lihtsa sissepääsu lahenduse, suurema veranda juurdeehituse või klaasverandaga.
Kui sa ei tea täpset lahendust, kirjuta see ausalt välja. Näiteks võib päringus öelda, et soovid maja ette verandat, aga vajad nõu, kas teha avatud, katusega või klaasitud lahendus. Hea tegija oskab pakkuda varianti, mis sobib nii maja, kasutuse kui ka eelarvega.
Täida Remondituru päring ja saad mitu pakkumist ühe vormiga. Nii näed kiiresti, kes saab töö ette võtta ja millises hinnavahemikus sinu veranda ehitus liigub.
Tegijad üle Eesti ühe vormiga kätte!
Korduma kippuvad küsimused
Väiksema veranda, sissepääsu katuse või treppide ehitus võib võtta mõnest päevast kuni nädalani. Suurem katusega või klaasitud veranda võtab tavaliselt kauem, sest juurde tulevad aluse rajamine, karkass, katus, viimistlus ja võimalike klaaside tellimine.
Tööaega mõjutavad ka ilm, materjalide tarne, pinnas ja see, kas enne tuleb vana trepp või varikatus eemaldada.
Jah, verandat saab ehitada ka talvel, kuid kõik tööd ei pruugi olla sama mugavad kui kuival ja soojal ajal. Talvel võivad keerulisemaks minna pinnasetööd, betoonitööd, viimistlus ja puidu õlitamine.
Kui veranda ehitus sisaldab kruvivaiu, karkassi ja katust, saab osa töid teha ka jahedamal ajal. Puidu viimistlus ja õlitamine jäetakse sageli sobivamate ilmade peale.
Mõnikord saab, aga enne tuleb kontrollida, kas olemasolev alus ja karkass on piisavalt tugevad. Tavaline avatud terrass ei pruugi olla ehitatud nii, et see kannaks katust, klaase või suuremat lumekoormust.
Kui plaan on lisada katus või klaasid, tasub lasta tegijal üle vaadata postid, talad, kinnitused, ühendus majaga ja vee ärajuhtimine.
Saab, kui veranda on selleks algusest peale sobivalt kavandatud. Hilisem klaasimine eeldab, et karkass on piisavalt tugev, avad on mõõdus ja konstruktsioon talub klaaside ning tuulekoormust.
Kui tead juba ehituse alguses, et soovid tulevikus klaase lisada, ütle see tegijale kohe. Nii saab karkassi ja postide lahenduse teha tugevama ning hilisem ümberehitus jääb väiksemaks.
Puidust veranda vajab regulaarset puhastamist ja sõltuvalt asukohast ka õlitamist või puidukaitsevahendiga töötlemist. Kui veranda on katuse all ja saab vähe vihma, on hooldusvajadus väiksem. Kui põrand on avatud vihmale, lumele ja päikesele, kulub pind kiiremini.
Eriti oluline on jälgida treppe, laudade otsi ja kohti, kuhu koguneb vesi või lumi. Need kohad hakkavad kõige kiiremini kuluma.
Kõige kasulikum on mõelda läbi, milleks verandat vajad. Kas soovid kaitsta ainult sissepääsu, saada suvist istumiskohta või ehitada klaasitud lahenduse pikemaks kasutushooajaks?
Hea on valmis panna ligikaudsed mõõdud, fotod maja eest, info vana trepi või varikatuse kohta ja mõtted materjali osas. Kui täpset lahendust ei tea, piisab ka sellest, kui kirjeldad soovitud tulemust ja küsid tegijalt soovitust.
Korralikult ehitatud veranda võib muuta maja kasutusmugavamaks ja välisilme terviklikumaks. Eriti praktiline on veranda siis, kui see kaitseb sissepääsu vihma ja lume eest või loob maja ette hästi kasutatava istumisala.
Väärtust aitab tõsta lahendus, mis sobib maja stiiliga, juhib vee õigesti ära ja on ehitatud vastupidavalt. Halvasti tehtud veranda võib vastupidi tekitada niiskusprobleeme ja hilisemaid paranduskulusid.
Kõige lihtsam on kirjeldada soovitud töö, lisada mõõdud ja fotod ning küsida pakkumisi mitmelt tegijalt korraga. Seda saad teha päringut täites Remondituru kaudu.
Päringu tegemine on tasuta ja võtab vaid paar minutit. Tavaliselt saad 3–4 pakkumist oma piirkonna ettevõtetelt, tihti juba samal päeval.
